4. Harjutustest

Süvendustöödega tegelev laev on piiratud manööverdusvõimega ning võib töötada nii, et ühel pardal (küljel) on ohutu mööduda, teisel mitte. Seetõttu on väga oluline mööduda õigelt küljelt, mida laev tähistab tulede ja päevamärkidega.

⚓ Õige möödumise külg – määratakse VISUAALSETE TUNNUSTE järgi:

🟢 Ohutu möödumise pool (lubatud):

• Roheline tuli öösel

• Kaks musta rombi vertikaalselt päeval

🔴 Ohtlik möödumise pool (keelatud):

• Punane tuli öösel

• Kaks musta palli vertikaalselt päeval

✅ Seega:

Süvendustöödega tegeleva laeva puhul tuleb mööduda selle parda poolt, kus näed rohelist tuld või kahte musta rombi.
Punase tule või kahe musta palli pool on ohtlik ja möödumine on keelatud.

Krüssamine on merenduses laeva manööver, mille käigus laev liigub tuule suhtes kas või peaaegu otse vastu tuult (vastutuul), kuid mitte päris otseses vastutuules, vaid väikese kaldetega (tavaliselt umbes 30–45° nurga all tuule suunale).

Täpsemalt:

• Krüssamine tähendab laeva liikumist vastu- või peaaegu vastu tuult.

• Kuna otseselt vastu tuult purjetada ei saa (tuul lükkab purje maha), liigub laev võrdselt kaldu, muutes kurssi järjest väikeste sammudena edasi.

• Tavaliselt purjetatakse vaheldumisi “vasaku krüssi” ja “parema krüssi” suunas, et jõuda sihtpunkti, mis on otseselt vastu tuult.

Miks krüssatakse?

• Kui sihtkoht on otseselt vastu tuult, tuleb purjetada diagonaalselt vastu tuult ja seetõttu tehakse järjest kalduvaid liikumisi.

• See on kõige tõhusam viis, kuidas purjelaev saab vastu tuult liikuda.

Näide:

• Tuul puhub põhjast.

• Laev purjetab umbes 45° nurga all loodesse või kirdesse.

• Kui sihtkoht on otse põhjas, tuleb vaheldumisi purjetada vasakul ja paremal krüssil.

Reegel 17 (Rule 17) – Action by give-way vessel (Teeõigusega laeva tegevus):

Reegel 17 määratleb, kuidas käitub teeõigusega laev (give-way vessel), see tähendab laev, kellel on kohustus teed anda (andma tee) teisele laevale (stand-on vessel).

Sisu põhimõtted:

• Teeõigusega laev peab võtma õigeaegselt ja otsustavalt meetmeid, et ära hoida kokkupõrget teise laevaga.

• See tähendab, et teeõigusega laev peab muudatusi oma kursis ja/või kiiruses tegema, et teed anda teeõigusega laevale.

• Meetmed peavad olema selged, ennustatavad ja märgatavad, et teine laev saaks oma tegevust vastavalt kohandada.

• Kui oht kokkupõrke tekkeks suureneb, peab teeõigusega laev tegema kõik vajalikud meetmed, et kokkupõrget vältida.

Lühidalt:

• Teeõigusega laev on kohustatud teed andma.

• Ta peab tegutsema varakult ja otsustavalt.

• Kui on oht kokkupõrkeks, peab ta koheselt ja piisavalt manöövreid tegema.

Kaardile märkimisel tuletorni kohta, millel on kaks plingivat tuld (üks valge, teine punane), erineva perioodi ja nähtavuskaugusega, kasutatakse merenduses kindlaid sümboleid ja kirjeldusi.

Antud info kokkuvõte:

• Tuli 1: valge, plingib 2 korda iga 8 sekundi järel, nähtavus 10 meremiili

• Tuli 2: punane, plingib 2 korda iga 8 sekundi järel, nähtavus 6 meremiili

Kaardile märkimine:

1. Tuletorni sümbol

   • Tavaliselt on see väike must täpp koos raadiusega, mis tähistab nähtavuskaugust (nt valge ring ja punane ring, kui tulevärvid erinevad).

2. Valguse kirjeldus kaardil:

   • Kirjeldatakse tule värvi, vilkumise (plingimise) iseloomu ja perioodi.

   • Näide:
     Fl (2) W 8s 10M
     tähendab: kaks vilkumist valget tuld iga 8 sekundi järel, nähtavus 10 meremiili.

   • Punase tule jaoks:
     Fl (2) R 8s 6M
     tähendab: kaks vilkumist punast tuld iga 8 sekundi järel, nähtavus 6 meremiili.

3. Mitme tule kirjeldamine:
   Kui tuletornil on kaks tulevärvi, mis paistavad erinevates suundades, märgitakse see kaardil nii:

   Fl (2) W 8s 10M; Fl (2) R 8s 6M
   ehk mõlemad kirjeldused järjest, poolikust semikooloniga eraldatud.

4. Värvid kaardil:

   • Valge tuli tähistatakse tavaliselt tavalise (mustvalge) tekstina.

   • Punane tuli võib olla märgitud punase täpina või punase värviga tekstis.

Kokkuvõte märgistusena kaardil:

A-regioonis (Euroopa, sealhulgas Eesti) kehtib IALA A-süsteem (International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities).

⚓ Küsimus:

Millist poolt tähistab parempoolne laevatee serv sadamasse sisenedes A-regioonis?

✅ Vastus:

Sadamasse sisenedes A-regioonis on laevatee paremal küljel ROHELINE märgis.

📘 Täpsemalt:

Kitsastes vetes (nt kanalites, jõesuudmetes või sadamates) võib möödasõitev laev mööduda eelsõitjast ainult sellelt küljelt, milleks eelsõitev laev on andnud loa. See tähendab, et möödumine toimub kokkuleppel ja ohutult, mitte automaatselt ükskõik kummalt poolt.

⚓ Rahvusvaheliste meresõidureeglite (COLREG) järgi:

📘 Reegel 9 – Kitsad veeteed (Narrow Channels):

Laev, mis soovib mööduda, peab andma helisignaali ja saama nõusoleku.

📌 Möödasõidu protseduur kitsastes vetes:

Mööduv laev peab:

1. Andma helisignaali:

   • 2 lühikest signaali → soov mööduda paremalt küljelt

   • 1 lühike signaal → soov mööduda vasakult küljelt

2. Eelsõitev laev vastab:

   • korrates sama signaali → möödumine lubatud

   • 5 lühikest signaali → möödumine keelatud või ohtlik

✅ Kokkuvõte:

Möödasõitev laev võib mööduda ainult sellelt küljelt, milleks eelsõitev laev on loa andnud – see tähendab vasakult või paremalt, olenevalt olukorrast ja selgest heliside kokkuleppest.

⚓ 3. Kandevõime (Deadweight tonnage – DWT)

• Kui palju kaalu (lasti, kütust, vett, inimesi, varustust) saab laev peale võtta, arvestamata tühimassi.

• DWT = Täismass – Tühimass

Kokkuvõte:

Allvetöödega tegelev laev on eriseisundis laev, millel on piiratud manööverdusvõime, kuna ta teostab veealuseid töid, näiteks:

• sukeldumistööd

• veealuse keevituse või lõikamise

• kaablite või torude paigaldamist

• vrakkide uurimist

• merepõhja mõõdistustöid

⚓ Rahvusvaheline tähistus (COLREG reeglid):

🧭 Selline laev on “piiratud manööverdusvõimega laev” (vessel restricted in her ability to manoeuvre), mistõttu ta:

• peab kasutama kindlaid päevamärke ja tulesid, et teised laevad teda märkaks ja teeksid möödumisel ohutuid manöövreid.

🚩 Tunnused päeval ja öösel:

Päevamärgid:

• Kolm märki vertikaalselt:

  • Must pall (●)

  • Must romb (◆)

  • Must pall (●)

  → See tähistab piiratud manööverdusvõimega laeva.

Tulesignaalid öösel:

• Punane – valge – punane tuli vertikaalselt (RWR)

  • Punane tuli (üleval)

  • Valge tuli (keskel)

  • Punane tuli (all)

Kui on ohtlik laeva teatud küljelt mööduda:

• Tuledega märgitakse:

  • Roheline tuli – ohutu mööduda

  • Punane tuli – möödumine keelatud

💡 Näide:

Kui laev teeb veealuseid töid ja tema paremal küljel on ohtlik mööduda, siis pannakse punane tuli paremale ja roheline tuli vasakule.

Deviatsioon (ehk magnetiline kõrvalekalle) on kompassi suuna kõrvalekalle, mis tekib laeva enda magnetvälja mõjul. See mõjutab magnetkompassi täpsust ja põhjustab selle näidul kõrvalekaldeid tegelikust magnetilisest suunast.

📌 Deviatsiooni põhjustavad peamiselt:

1. ⚙️ Laeva metallosad ja konstruktsioon

• Rauast kere, tekiehitised, mastid jms tekitavad oma magnetvälja, mis mõjutab kompassinõela.

2. 🔋 Elektriseadmed ja kaablid

• Mootorid, generaatorid, radarid, raadioseadmed jt võivad häirida kompassi tööd, kui asuvad liiga lähedal.

3. 🧲 Ajutised või jääkmagnetväljad

• Laev võib ajutiselt magnetiseeruda näiteks pärast keevitustöid, äikesehoogu või pikemat kurssi magnetjoonte suhtes.

4. 📦 Lähedal asuvad metallist või magnetilised esemed

• Tööriistakastid, relvad, raudankrud, mobiiltelefonid või isegi kruvikeerajad kompassi lähedal.

📚 Kokkuvõte:

Deviatsioon on laeva sisemine kompassinäidu viga, mis sõltub aluse ehitusest ja seadmetest, erineb kursside lõikes ning vajab kompensatsiooni või arvestust navigeerimisel.

🛠️ Deviatsiooni parandamiseks:

• Tehakse kompassi kompenseerimine (deviatsioonitabeli koostamine)

• Kasutatakse kompensaatormagneteid

• Arvestatakse deviatsioonitabelit navigatsioonil (nt koos deklinatsiooniga – magnetiline hälve)

 päeval märgitakse ankrus olevat laeva:

Päevased ankrumärgid:

• Ankur rippumas: ankur riputatakse laeva proomile või küljele nähtavale kohale.

• Üks suur must pall: riputatakse nähtavale kohale (nt mastile või vardale).

• Kui laev on ankrus: üks suur must pall on rahvusvaheline päevamärk ankrus olevale laevale.

Rahvusvahelises merelippude (COLREG) signalisatsiooni koodis tähendab lipp “Uniform” järgmist:

🚩 Lipp “Uniform” (U)

📘 Tähendus:

“Te lähenete ohule”
(“You are running into danger.”)

🎌 Kirjeldus:

• Kujult: Ruut

• Värvus: Punane ja valge, jaotatud neljaks vahelduvaks ruuduks (šahhilaua mustriga):

  • Vasak ülanurk ja parem alanurk on valged

  • Parem ülanurk ja vasak alanurk on punased

📚 Kasutus:

• Seda lippu kasutatakse hoiatussõnumina, kui:

  • Teine alus liigub ohtlikult lähedale

  • Esineb kokkupõrkeoht

  • Soovitakse anda hoiatus ohu või takistuse kohta

📦 Tähendus tähtedena, MORSE koodis:

• Täht: U

• Morse: ..-

Väga hea küsimus!
Valik 100 N päästevesti ja mitte 50 N ohutusvesti vahel sõltub ohutustaseme vajadusest ja olukorrast, kus vesti kasutatakse.

⚠️ Miks eelistada 100 N päästevesti?

✅ 1. Keerulised olud ja ohtlik keskkond

• 100 N päästevest keerab teadvusetu inimese selili, hoides pea vee peal.

• Sobib avamerel, külmas vees, õnnetusolukorras, kui inimene ei suuda enam ise ujuda.

✅ 2. Sobib ka mittesportlastele ja lastele

• 50 N vest ei hoia teadvusetut inimest vee peal õigesti – see on pigem abivahend aktiivsele ujujale.

• 100 N päästevest sobib ka mittetreenitud inimestele ja lastele, kes võivad paanikas olla või ära väsida.

✅ 3. Vastab ohutusnõuetele

• Paljud rahvusvahelised ja riiklikud reeglid (nt laeval või paadis viibides) nõuavad vähemalt 100 N päästevesti, mitte ainult 50 N ohutusvesti.

❌ 50 N ohutusvest EI PIISA kui:

• Oled teadvusetu

• Ei suuda enam ujuda

• Oled külmas vees, kus kaob kontroll keha üle

• Oled avamerel või suurtes lainetes

🛟 Kokkuvõte:

100 N päästevesti on vaja selleks, et see tagaks ka teadvusetule inimesele ellujäämisvõimaluse.
See keerab inimese selili, hoiab pea vee kohal ja sobib igasugusteks ohtlikeks olukordadeks.

Üks meremiil (nautical mile) on täpselt:

1852 meetrit

📏 Täpsustus:

• See pikkus põhineb Maa meridiaani pikkusel:
  1 meremiil = 1 kaarminut (1′) geograafilisel laiusel.

• Kasutatakse laialdaselt merenduses ja lennunduses kauguste ning kiiruste mõõtmiseks.

• Kiiruse ühik sõlm (knots) = 1 meremiil tunnis (1852 m/h)

💡 Näide:

Kui laev sõidab kiirusega 10 sõlme, siis see tähendab:
→ 10 × 1852 = 18 520 meetrit tunnis ehk 18,52 km/h.

Kui vrakk paikneb teadmata sügavusel ja kujutab ohtu navigatsioonile, siis seda tähistatakse ja edastatakse navigatsioonihoiatusena vastavalt rahvusvahelistele meresõiduohutuse reeglitele (nt IALA süsteem ja NAVTEX teadete vormistus).

1. Navigatsiooniteade (NAVTEX või kuulutus meremeestele – NtM):

Selline teade sisaldab tavaliselt järgmisi elemente:

• Märkus, et vrakk on navigatsioonile ohtlik

• Asukoht (geograafilised koordinaadid)

• Märge, et sügavus on teadmata

• Märkus, et märgistamine võib olla käimas või juba tehtud (nt vraki poi)

Näide teadetest:

“WRECK, dangerous to navigation, depth unknown, reported in position 59°20.5’N 024°45.2’E. Mariners are advised to navigate with caution.”

2. Kaardil tähistamine:

• Kaardil tähistatakse selline vrakk sümboliga, mis viitab:

  • Ohtlikule vrakile (tavaliselt on see märgistatud kas spetsiaalse sümboliga või ka tekstiga “PA” – position approximate).

  • Märgitakse teadmata sügavus (nt sügavuse puudumine või + märk).

3. Meremärkide kasutus (kui tähistatud füüsiliselt):

• Võidakse kasutada ohumärki (isolated danger mark) – must punaste vöötidega poi kahe musta keraga tipus.

• Või erimärki, kui tegemist on ajutise märgistusega.

4. Mida teha merel:

• Kuula NAVTEX-teateid või vaata NtM (Notices to Mariners).

• Kasuta uusimaid kaarte ja elektroonilisi navigatsioonisüsteeme (ENC).

• Möödu ohutust kaugusest, kui võimalik.

Laeva püstuvus (ehk stabiilsus) on laeva võime säilitada tasakaalu ja naasta algasendisse pärast kaldumist (kallutamist) välise jõu — näiteks tuule, lainete või lasti ümberpaigutuse — mõjul.

🧭 Püstuvuse (stabiilsuse) olemus:

Kui laev kaldub, siis:

• Ujub raskuskese (G) ja tõstejõu keskpunkt (B) ei jää enam ühele vertikaalile.

• Tekkib taastav moment, mis püüab laeva tagasi algasendisse kallutada.

⚓ Olulised mõisted:

Udu ja uduvine erinevad üksteisest peamiselt õhu läbipaistvuse ehk nähtavuse järgi.

🌫️ Udu (fog):

• Tekib, kui õhus leiduvad veeauru piisad on piisavalt tihedad, et nähtavus langeb alla 1 kilomeetri (1000 m).

• Definitsioon: Udu on atmosfäärinähtus, mis piirab nähtavuse alla 1000 m, põhjustatuna maapinna lähedal olevast veeauru kondenseerumisest.

🌁 Uduvine (mist või haze):

• Sarnaneb udule, aga on õhem ja vähem tihe, mistõttu nähtavus on üle 1000 meetri.

• Uduvine võib olla veeaurust, aga ka tolmust, suitsust või muudest osakestest.

📊 Võrdlus:

Bermuudapuri (inglise keeles Bermuda rig või Marconi rig) on tänapäeval kõige levinum purjestuse tüüp purjejahtidel ja väiksematel purjealustel. See kujutab endast kolmnurkset purje, mis on kinnitatud ühe masti külge ning mida juhitakse taglase ja sootidega.

📌 Bermuudapuri põhijooned:

• Kolmnurkne puri, mille:

  • eesserv (luff) on kinnitatud masti külge,

  • tagaserv (leech) on vaba ja reguleeritav,

  • alumine serv (foot) on kinnitatud poomile.

• Puri ulatub mastitippu (toprigitud) või veidi alla selle (fractional rig).

• Poome kasutatakse alumise serva pingutamiseks ja purje kujundamiseks.

• Tavaliselt kasutatakse genua või fokki eespurjena (pruuntaglastusel mitte alati vajalik).

🎯 Eelised:

• Efektiivne vastutuulepurje – hea krüssamisvõime.

• Lihtne käsitseda (vähem purjesid ja nööre võrreldes näiteks kahvelpurjestusega).

• Väga hästi sobib spordipurjetamiseks ja tänapäevastele plastikjahtidele.

📚 Võrdlus teiste purjestustega:

Baller on merenduses tehniline mõiste ja tähendab:

🎯 Rooli pöördtelge, st vertikaalset võlli, mille ümber roolileht pöördub.

⚓ Täpsemalt:

• Baller on roolilehe ja laeva kere vaheline telg, mis juhib roolilehe pöörlemist.

• See on kinnitatud rooliraami või roolimehhanismi külge (nt rooliketi, hüdraulika või elektrilise ajami kaudu).

• Püstine telg, mis läbib roolipöördtelge ja sageli ulatub roolikambrisse.

🧭 Seos teiste mõistetega:

Tallinn VTS (Vessel Traffic Service) on laevade liiklust reguleeriv teenus, mis tagab merel ja sadama piirkonnas ohutu ning sujuva navigatsiooni.

Peamised ülesanded:

• Jälgib ja juhib laevade liikumist Tallinna lahel ja sadama alal.

• Andmetega ja raadioside abil aitab vältida kokkupõrkeid, kiirendab liiklust ja reageerib hädaolukordadele.

• Koordineerib sadamasse sisenemist ja sealt väljumist.

• Teavitab laevu ilmastikuoludest, hoiatusest ja liikluspiirangutest.

Tallinn VTS suhtluskanalid VHF:

• Kanal 13 — põhikanal laevadega suhtlemiseks

• Kanal 16 — häda- ja valveteadete kanal (kuulatav pidevalt)

Kes peab VTS-ga ühendust võtma?

• Kõik laevad, mis sisenemas või väljumas Tallinna sadamast või liiguvad VTS piirkonnas.

• Erilised laevad nagu tankerlid, suured kaubalaevad, piiratud manööverdusvõimega laevad jne.

Rahvusvahelises lippude (COLREG) koodis tähendab lipp “Oskar” (O):

🎌 Lipp “Oskar” (O)

📘 Tähendus:

“Inimene üle parda

Raadiosignaalid

• VHF raadioside kanalil 16:

  • Hädaabikõne sõnumis öeldakse:
    „Man overboard! Man overboard! Position is …“
    (Inimene üle parda! Inimene üle parda! Positsioon on …)

• GPS koordinaadid ja asukoha info:

  • Antakse täpne asukoht, et abi saaks kiiresti kohale jõuda.

Lause „Laevatatav kanal asub vasaku kalda lähedal“ tähendab, et:

Navigatsiooniks (laevasõiduks) sobiv sügav kanal veekogus (nt jões, kanalis või sadamas) kulgeb mööda vasakut kallast.

💡 Täpsustused:

• Laevatatav kanal = veeala osa, kus sügavus ja laius võimaldavad ohutut laevasõitu.

• Vasak kallas = laeva liikumissuuna järgi vasakpoolne kallas (ehk kui sa seisad laeva peal ja vaatad edasi, siis vasak käsi näitab vasakut kallast).

🧭 Miks see oluline on?

• Laevade juhid (kaptenid) ja lootsid peavad teadma, kus täpselt kanal kulgeb, et vältida madalikule sõitmist.

• Navigatsioonimärgid (poid, tuled) viitavad sageli kanalite asukohale ja sellele, kumb kallas on ohutu.