3. Harjutustest

Laevanduses tähendab topituli (inglise keeles masthead light) navigatsioonituld, mis paikneb laeva vöörimasti tipus või ülemises osas, tavaliselt keskteljel ja teatud kõrgusel veepinnast.

Topitule omadused:

• Valguse värv: valge.
• Nähtavuse sektor: 225 kraadi (45° laeva ahtrist vasakule ja paremale).
• Kohustuslik: mootorlaevadel, mis on liikumises ja pikemad kui 12 meetrit.
• Kasutus: näitab, et laev liigub mootori jõul (ehk mitte purjede abil).

Mitte segi ajada:

• Lateraaltuled (punane ja roheline) näitavad suunda (vasak/parem).
• Ahtrituli katab 135 kraadi taha.
• Topituli ei asu sõna otseses mõttes kõige kõrgemal mastis (nagu purjelaevadel olevad signaal- või ankrutuluke), vaid mõeldud just mootori jõul liikuva laeva esiletule tähistamiseks.

Soovid ka lihtsat skeemi või pilti illustreerimiseks?

Käigus olevad jõuajamiga laevad (Reegel 23)

• 
  Alla 7 m pikkune jõuajamiga laev, mille suurim kiirus ei ületa 7 sõlme – vähemalt valge ringtuli.
• 
  Alla 12 m jõuajamiga laev – vähemalt valge ringtuli ja pardatuled (võivad olla koondatud ühte laternasse);
• 
  Alla 50 m jõuajamiga laev – topituli (vähemalt 1), pardatuled, ahtrituli.
• 
  50 m või pikem jõuajamiga laev – eesmine ja tagumine (kõrgemal) topituli, pardatuled, ahtrituli.

Tulede liigid (Reegel 21)

• Topituli – laeva pikitasandil paiknev valge tuli, mis valgustab katkematult 225° horisondikaart vöörist kuni 22,5° traaversist tahapoole mõlemal pool laeva.
• Pardatuled – roheline tuli paremas ja punane tuli vasakus pardas, mis mõlemad valgustavad katkematult 112,5° horisondikaart vöörist kuni 22,5° vastava parda traaversist tahapoole. Alla 20 meetri pikkusel laeval võib pardatuled koondada laeva pikitasandil paiknevasse ühte laternasse.
• Ahtrituli – laeva ahtrile võimalikult lähedal paiknev valge tuli, mis valgustab katkematult 135° horisondikaart otse ahtrist 67,5° kummagi parda poole.
• Puksiirtuli – kollane tuli, millel on samad omadused kui ahtritulel.
• Ringtuli – tuli, mis valgustab katkematult 360° horisondikaart.
• Plinktuli – korrapäraselt plinkiv tuli sagedusega 120 või rohkem plinki minutis.

1. Alla 7 m pikkune jõuajamiga laev, mille suurim kiirus ei ületa 7 sõlme – vähemalt valge ringtuli.
2. Alla 12 m jõuajamiga laev – vähemalt valge ringtuli ja pardatuled (võivad olla koondatud ühte laternasse);
3. Alla 50 m jõuajamiga laev – topituli (vähemalt 1), pardatuled, ahtrituli
4. 50 m või pikem jõuajamiga laev – eesmine ja tagumine (kõrgemal) topituli, pardatuled, ahtrituli

Laev peab kasutama COLREG-i (Rahvusvahelised meresõiduohutuse reeglid) järgi nõutavaid laevade märke (ehk tuled, päevamärgid ja helisignaalid), kui ta osaleb mereliikluses, ja täidab erifunktsiooni või on eriolukorras, mis nõuab teistele laevadele nähtavat märguannet.

📌 Märgid (tuled, päevamärgid, helisignaalid) peavad olema kasutusel:

✅ 1. Öösel ja nähtavuse piirangul (udu, vihm, lumi jne):

• Navigatsioonituled (topituli, lateraaltuled, ahtrituli jne).
• Ankrutuli – kui laev on ankrus ja >7 m pikk.
• Tulekombinatsioonid eriolukordade korral (nt puksiir, piiratud juhitavusega laev, kalalaev jne).

✅ 2. Päeval:

• Päevamärgid (mustad kujud nagu kuul, koonus, silinder):
  • Ankrus – üks must kuul vööris.
  • Ajutiselt juhitamatu laev – kaks musta kuuli vertikaalselt.
  • Piiratud juhitavusega laev – silinder kahe kuuli vahel.
  • Süvislaev – silinder.
  • Pukseerimine – koonus vööris (kui vaja).

✅ 3. Manööverdamissignaalid heliga (päeval ja udus):

• Lühike vilesignaal – suuna muutused: 1 = pööran paremale, 2 = vasakule, 3 = tagurpidi.
• Pikad viled udus – „olen liikvel“, „ankrus“, „ajutiselt juhitamatu“ jne.

📅 Kokkuvõttes – laev peab märke kasutama:

🛥️ Näited:

• Mootorlaev sõidab öösel → peab kasutama navigatsioonitulesid.
• Laev pukseerib teist laeva päeval → peab kasutama päevamärki (koonust).
• Ankrus olev jaht 10 m pikkuses öösel → peab põlema ankrutuli.
• Kalalaev, mis püüab traali → kasutab eri tulesid/päevamärke, et teised näeksid tema staatust.

Tormiankur, tuntud ka kui triivankur, on seade, mida kasutatakse laevade ja paatide triivi vähendamiseks tugeva tuule või tormi ajal. See on tavaliselt valmistatud purjeriidest või presendist kotina, mis lastakse vette, et aeglustada veesõiduki liikumist ja hoida seda stabiilsena.

Kujutab endast 1-1,2 m pikkust koonilist kotti, mille ava läbimõõt on 50-60 cm. Koti ava (ankrusuu) lahtihoidmiseks on sellesse õmmeldud metallvõru ja lisatud raskus, et kotisuu püsiks vees rõhtsena. Koti tagumises otsas on sopiava, mille läbimõõt on ankruusuust väiksem. Ankrusopist kulgevad neli trossi või nööri üle ankrusuu võru ja moodustavad sellest 50-60 cm kaugusel aasa, mille külge kinnitatakse ankrutross. Ankrutrossi teine ots kinnitatakse paadi või laeva vööri. On ka teistsuguse ehitusega triivankruid; lihtsamaiks neist on ämber, mille põhja on tehtud auk. Peipsil kasutavad huvikalastajad triivi vähendamiseks nn triivpurje.

Tormiankur aitab vältida kontrollimatut triivimist ja võib olla oluline ohutusvahend ekstreemsetes ilmastikutingimustes.

Lateraalne – faarvaatrite parema ja vasaku külje tähistamine

Näitab faarvaatri asetust laeva kursi suhtes
On kasutusel A ja B süsteem

A süsteemis loetakse peasuunda merelt maale, st merelt tulles jäävad parema külje tähised – rohelised – parema poordi poole ja vasaku külje tähised – punased – vasaku poordi poole

B süsteemis loetakse peasuunda maalt merele ja märgid, võrreldes A süsteemiga asuvad vastupidi
B süsteemi kasutatavad USA, Filipiinid, Korea, Jaapan

Pilve tüüpe kirjeldatakse peamiselt nelja mõistega:

1. CIRRO kiudpilved
2. ALTO kõrgpilved
3. CUMULUS valged rünkpilved
4. STRATUS kihtpilved

Ülemised pilved
Cirrus (kiudpilved)

Need pilved sarnanevad valgetele õrnadele sulgedele ja näivad mõnikord vahule löödutena.

Keskmised pilved
Altostratus (kõrgkihtpilved), altocumulus (kõrgrünkpilved)

Altostratus (kõrgkihtpilved) Need pilved moodustavad sinaka või hallika loori, mis osaliselt või täielikult katab taeva. Päike võib paista läbi nende pilvede, kuid nad ei tekita kunagi halo efekti.

Madalpilved
Stratus (kihtpilved), stratocumulus (taandrünkpilved)

Stratus (kihtpilved) Need on hallid pilved, mis lasuvad väga madalal maapinna kohal. Tavaliselt näevad nad välja nagu lamedad kihid, kuid esinevad mõnikord ka räbalakuju- liste kuhilatena. Nendest pilvedest sajab harva.

Nimbostratus (kihtsajupilved)

Nimbostratus (kitsasjuhapilved) See on väga tume halli tooniga pilvekiht, mis varjab päikesevalguse. Ta on massiivne ja temast sajab pidevalt.

Cumulus (rünkpilved), cumulonimbus (rünksaju- e. äikesepilved)

Cumulus (rünkpilved) Nendel pilvedel on tasane põhi ja tihedad kumerustest koosnevad tipud, mis meenutavad suurt lillkapsast. Kui päike valgustab rünkpilvede harju, muutuvad nad säravvalgeteks. Pilvede põhi on tavaliselt tumedam. Rünkpilvedest reeglina ei saja.

Cumulonimbus (rünksaju- e. äikesepilved)

Need on väga suured, rasked ja tihedad pilved. Neil on üldiselt tasane ja tume pind, millest ulatuvad välja teravad pikad tipud nagu massiivsed mäed või rauakamakad. Nende pilvedega kaasne- vad sageli välgud, müristamine ja mõni- kord ka rahe. Nad võivad tekitada ka keeristorme

Väikelaevadele sobivad tulekustutid peavad vastama merekeskkonna tingimustele, olema kompaktse suurusega ja sobima laeva kütuse- ja elektrisüsteemidele. Peamised tüübid, mida väikelaevadel kasutatakse:

✅ 1. Pulberkustuti (ABC-pulber)

• Sobib klass A (tahked ained), B (vedelkütused) ja C (gaasid) tulekahjudele.
• Plussid: universaalne, tõhus erinevate tulekahjude puhul, ei juhi elektrit.
• Miinused: jätab palju jääke (pulber), mis võivad seadmeid kahjustada ja raskesti puhastatavad.
• Suurus: väikelaevadel tavaliselt 1–2 kg versioonid.

✅ 2. CO₂ kustuti (süsihappegaas)

• Sobib klass B ja C tulekahjudele (vedelkütused, elektriseadmed).
• Plussid: ei jäta jääke, sobib hästi elektroonika lähedal (nt mootoriruumis).
• Miinused: ei sobi hästi avatud aladel (gaas hajub kiiresti), ei sobi A-klassi (tahked ained) tulekahjudele.
• Ettevaatus: kasutamisel kitsas ruumis tuleb olla ettevaatlik lämbumisohu tõttu.

✅ 3. Vahtkustuti (AFFF – vesipõhine vaht)

• Sobib klass A ja B tulekahjudele.
• Plussid: hea jahutusvõime ja kütusepõlengute kustutamine.
• Miinused: ei sobi elektritulekahjudele (kui pole spetsiaalne elektriohutusega versioon).

💡 Miks need sobivad väikelaevadele?

• Kompaktne ja kerge – vajalik piiratud ruumide tõttu.
• Merekindlus – peavad taluma vibratsiooni, niiskust ja korrosiooni.
• Mitmekülgsus – pulberkustuti sobib kõige rohkematele stsenaariumitele.
• Lihtne hooldada – oluliselt väiksem kontroll- ja hooldusvajadus võrreldes paak- või statsionaarsete süsteemidega.

⚠️ Kohustus ja soovitus:

• Väikelaevadel, millel on sisepõlemismootor või suletud ruumid, on tulekustuti kohustuslik (vastavalt riigi ja IMO reeglitele).
• Soovitatav on hoida vähemalt 1 kustuti igas ohutsoonis (nt roolikabiin, köök, mootoriruum).

Vööripõtkur (inglise keeles bow thruster) on väikelaevadel ja suurematel laevadel kasutatav risti paigaldatud väiksem abipropeller, mis asub laeva vööriosas vee all ning võimaldab liigutada laeva nina (vööri) vasakule või paremale, ilma et peaks kogu laeva roolima või edasi-tagasi liigutama.

🔧 Eesmärk ja kasutus

Vööripõtkurit kasutatakse peamiselt:

• Manööverdusteks sadamas või kitsastes oludes, näiteks kai äärde sildumisel.
• Laeva suuna korrigeerimiseks, eriti külgtuule või hoovuse korral.
• Täiendava juhitavuse tagamiseks, kui peamine rool või mootor ei anna piisavat pöördevõimet väikesel kiirusel.

⚙️ Kuidas see töötab?

• Seade koosneb ühest või kahest väiksemast propellerist, mis paiknevad torus (thruster tunnel), mis läbib laeva vööri risti kerega.
• Mootor (elektri- või hüdrauliline) ajab propellerit tööle.
• Käivitades propelleri ühele või teisele poole, suunatakse veevool kas vasakule või paremale → tekib külgsuunaline jõud.

✅ Eelised:

• Suurendab ohutust ja täpsust manööverdamisel.
• Võimaldab väikese meeskonnaga lihtsamat kai äärde sildumist.
• Väga kasulik tugevas tuules, kitsastes kanalites või sadamates.

❗ Piirangud:

• Väga tugevas hoovuses või tuules võib mõju olla piiratud.
• Efektiivsus väheneb suurema kiiruse juures – mõeldud aeglaseks manööverdamiseks.
• Vajab lisainstallatsiooni ja hooldust.