1. Harjutustest

Merereisi ajal tekkinud prügi tuleb käidelda vastavalt MARPOL konventsioonile (rahvusvaheline laevade põhjustatud merekeskkonna saastamise vältimise leping) ning kohalikele sadama- ja keskkonnareeglitele.

♻️ Mida teha merel tekkinud prügiga?

1. Ära viska prügi merre!

Kõik prügi – plast, toidujäätmed, paber, õlid jms – tuleb säilitada alusel ja hiljem maale tuua.

2. Sorteeri prügi laeva pardal

• Plastik, klaas, metall – hoia eraldi mahutites

• Toidujäätmed – kui need on täielikult peenestatud ja vähemalt 12 meremiili kaldast eemal, võib teatud juhtudel neid üle parda visata (sõltub reeglitest)

• Ohtlikud jäätmed (õlid, värvid) – erikäitlus sadamas

3. Kasuta sadama vastuvõtupunkte

Sadamad on kohustatud vastu võtma laevadelt prügi. Prügi üleandmine on tavaliselt dokumenteeritud.

4. Pea prügiarvestust (suurematel alusel)

Tuleb pidada jäätmeregistrit – kuhu, millal ja mida on üle antud või laevale ladustatud.

🚫 Keelatud:

• Plastiku, õlide, keemiate, plekkide, pakendite ja muu merre viskamine on keelatud!

• Rikkumised võivad kaasa tuua trahve või kriminaalkaristusi.

✅ Kokkuvõte:

Merel tekkinud prügi tuleb koguda, säilitada alusel, ja anda ära sadamas vastavalt reeglitele.
Merre viskamine on keelatud, välja arvatud mõned erandid toidujäätmetele teatud tingimustel.

Mootori abil liikuv purjelaev (ehk purje-laev, mis parasjagu kasutab mootorit) peab päevasel ajal kandma mootorsõiduki päevatunnust.

Päevamärgistus:

• Purjelaev, mis liigub mootori jõul, loetakse mootorsõidukiks, mitte purjealusks.

• Päevasel ajal peab selline alus kandma musta koonusekujuga märki, mille tipp on suunatud allapoole.

• See koonusekujuline päevamärk tuleb asetada hästi nähtavasse kohta, tavaliselt masti või vööripiirkonda.

Kokkuvõte:

🔹 Millal? – Päevasel ajal
🔹 Kes? – Purjelaev, mis liigub mootoriga (isegi kui purjed on heisatud)
🔹 Märk? – Must, allapoole suunatud koonus
🔹 Miks? – Et teised alused teaksid, et see purjelaev ei kasuta ainult purjejõudu, vaid on mootorlaevana käsitletav (ehk peab järgima mootorlaeva eesõigusi ja reegleid).

https://www.youtube.com/watch?v=RecGwH9czW8

MOB signaal (inglise keeles Man Overboard, eesti keeles inimene üle parda) viitab hädasignaalile, mida kasutatakse siis, kui inimene on kukkunud üle parda. Selle eesmärk on kiiresti teavitada meeskonda ja/või teisi aluseid olukorrast ja võimaldada päästeoperatsiooni alustamist.

🔊 MOB helisignaal (rahvusvaheline standard):

• Kolm pikka heli ( — — — )

  • Antakse laeva pasunaga, käsisireeniga või muu heliseadmega.

🚩 Visuaalne MOB signaal:

• Lipp “O” (Oscar) rahvusvahelises signaalilippude süsteemis:

  • ⭕️ Punane ja kollane (või oranž) vahelduv ruut.

  • Tähendus: “Inimene üle parda”

📡 Elektrooniline MOB signaal:

• AIS MOB seadmed – saadavad automaatselt inimese kukkumisel veekokku signaali AIS-süsteemile (laeva automaatne identifitseerimissüsteem).

• EPIRB / PLB – hädasaatjad, mida inimene võib kanda, et edastada oma asukoht satelliidi kaudu.

📻 Raadioside:

• VHF-kanal 16:
  Hädasignaal antakse sõnadega “Mayday, Mayday, Mayday – Man overboard”, millele järgneb:

  • Aluse nimi ja kutsung

  • Viimane teadaolev asukoht

  • Inimese kirjeldus (nt riietus, päästevest)

  • Aeg ja olukorra kirjeldus

CEVNI (sisevete liikluseeskiri Euroopas) märgis „KOOSSEISU MÖÖDASÕIT KOOSSEISUST KEELATUD“ tähistab olukorda, kus ei ole lubatud mööduda teisest laevakoosseisust (nt lükkepraamist, pukseeritavast paatide grupist).

🚫 Märgi tähendus:

• Möödasõit keelatud tähendab, et sa ei tohi mööduda teisest alusest või veesõidukite koosseisust teatud lõigul.

• Eesmärk on vältida ohtlikke olukordi kitsastes vetes, sildade, sadamaväravate või ohtlike piirkondade juures.

📍 Märgi kujutis (CEVNI standardis):

🔴 Punane ringikujuline märk, mille sees on musta värvi laevade koosseisu kujutis ja/või nooled (näitamas keelatud möödumise suunda).

Täpne kujund võib olla näiteks:

• 🚫 Punane ring, mille sees:

  • kaks laeva kõrvuti (sümboliseerib möödumist),

  • kaldus joon, mis näitab keeldu.

📝 Kokkuvõte:

• Nimi: Koosseisu möödasõit koosseisust keelatud

• Tähendus: Möödumine on selle märgi piirkonnas keelatud

• Kus rakendub: Kitsastes vetes, kanalites, sildade all jne

Räägime CEVNI märgistusest, tegemist on Euroopa siseveeteede liikluseeskirjade (CEVNI = Code Européen des Voies de la Navigation Intérieure) osaga. Need reeglid ja märgid kehtivad näiteks jõgedel, kanalitel ja sisevetel paljudes Euroopa riikides (sh ka Eestis).

🛑 CEVNI „STOP“ märk

Tähendus:

Sõit keelatud. Alus ei tohi edasi liikuda, välja arvatud juhul, kui liiklusreguleerija (nt lüüsitöötaja, sadamakapten) annab vastava loa.

🧭 Kasutuskoht:

• Lüüsid ja tõkked – märk näitab, et tuleb peatuda ja oodata luba.

• Sillad – kui liiklus on ajutiselt keelatud.

• Sadamad – piiratud alade sisenemisel.

• Ajutine liikluskorraldus – nt remonditööd või õnnetuspaigad.

Laeva ei tohi ankurdada kohtades, kus see võib põhjustada ohtu või kahjustusi. Täpsemalt:

Kohad, kus ankurdada ei tohi:

1. Laevateedel ja laevaliinidel — ankrud võivad takistada teiste laevade liikumist ja põhjustada õnnetusi.

2. Kaablite, torustike ja muude allveetööde piirkondades — ankur võib kahjustada allveekaableid, torusid või uuristada merepõhja, mis on ohtlik ja kulukas.

3. Mererandades, kus on kalda kaitseala või looduskaitseala — ankru kasutamine võib kahjustada mererohu või korallide kasvukohti.

4. Väga madalas vees või kivisel põhjapinnal — ankur ei hakka hästi kinni ja laev võib ohtlikult liikuda.

5. Sadamate ja kai lähedal, kus on keelatud ankurdusala — ohutuse ja tehniliste piirangute tõttu.

Kimm on merenduses ja laevaehituses kasutatav termin, mis tähistab:

⚓ Kimmi all mõeldakse laevakere põhja ja külje vahelist üleminekukohta.

Täpsemalt:

• See on kumer üleminekuala laeva põhjast külgedele.

• Tavaliselt mitte terav nurk, vaid ümardatud ala, mis aitab:

  • parandada laeva ujuvust

  • parandada merekindlust

  • vähendada veetakistust

Kimm võib olla:

Traalipüügiga tegeleva laeva tuled on kindlaks määratud rahvusvaheliste COLREG reeglitega (Rahvusvaheline Meresõiduohutuse Eeskiri) ja neid kasutatakse öisel ajal või piiratud nähtavuse korral, et teised alused tunneksid ära, et tegemist on traalpüügiga alusega.

🎣 Traalipüügiga tegeleva laeva tuled:

1. Roheline tuli valge tule kohal

   • Roheline tuli tähendab: traalipüük

   • Valge tuli all: töötav kalapüügilaev

2. Topituli (eesmine mastituli) – kui alus liigub

   • Ainult siis, kui alus on liikvel (ei seisa paigal).

3. Pardatuled – punane ja roheline

   • Näitavad aluse kurssi (vasak/parem).

4. Ahtrituli – kui alus liigub edasi

5. (Valikuline) – punane tuli rohelise kohal

   • Kui tegeleb muu kalapüügiga kui traalimine (mitte-trallist püük, nt võrgud, õnged jms).

Märkus: Kui traalipüügil olev laev on liikumisvõimetu või raskesti juhitav, võivad lisanduda ka piiratud manööverdusvõime märgid (nt punane-valge-punane tuli).

📌 Lühidalt:

Paalisõlm (inglise keeles bowline) on üks tuntumaid ja olulisemaid merenduses kasutatavaid sõlmi. Seda kasutatakse kindla, mittejooksva aasa tegemiseks köie otsa, mis ei jookse kinni ega libise, isegi suure pingutuse all.

⚓ Paalisõlme kasutuskohad:

• Laeva või paadi sildumiseks pollari külge

• Päästesituatsioonides, kui on vaja kedagi tõsta või päästa

• Purjede kinnitamisel

• Üldiseks kasutamiseks, kus on vaja kindlat aasa, mis on hiljem kergesti lahti seotav

🪢 Kuidas siduda paalisõlm (lihtne meelespea):

1. Tee köide ja kujuta ette:
   “Jänes tuleb urust välja” (väike aas)

2. “Jookseb ümber puu” (ümber seisva osa)

3. “Ja läheb tagasi urgu” (tagasi auku)

4. Tõmba kinni – saad tugeva aasa, mis ei libise

✅ Paalisõlme omadused:

• Turvaline ja hästi hoidev sõlm

• Lihtne lahti võtta ka pärast pingutamist

• Ei sobi libedate ega väga peente köite korral, kui koormus on muutlik – siis võib vaja olla lisakinnitust

CEVNI süsteemis tähendab märk “Mootorlaeva liikumine keelatud”, et mootorlaevadel ei ole lubatud siseneda või liikuda märgiga tähistatud veeteelõigus.

⚠️ Tähendus:

• Kõik mootorlaevad (mootorijõul liikuvad alused) ei tohi sõita, siseneda, ega liikuda edasi selles piirkonnas.

• Keeld ei pruugi kehtida paatidele ilma mootorita, nt aerupaatidele, süstadele või purjekatele – kui see pole eraldi keelatud.

📘 CEVNI märgisüsteemis vastav keelumärk on:

• B.6 – “Mootorlaevade liikumine keelatud”

• Välimus: Valge ring punase äärega, mille sees on mootorlaeva sümbol (tavaliselt must laev motiivse auruga/mootoriga)

🛑 Kasutuskohad:

• Looduskaitsealad

• Kitsad või madalad veekogud

• Alad, kus mootorlaevade liikumine võib tekitada ohtu või keskkonnakahju

Kokkuvõte:

Kui näed seda märki siseveekogul, peab mootorlaev peatuma või valima teise marsruudi. Liikumine on seaduslikult keelatud selles lõigus.

https://www.youtube.com/watch?v=7n_mrdc9gHY

Siin on lihtne juhend kaudse südamemassaaži (teise nimega rindkere surve) tegemiseks, mis on hädavajalik elustamistoiming südame seiskumise korral:

Kaudse südamemassaaži tegemise sammud:

1. Kontrolli ohutust ja reageerimist
   Veendu, et sina ja kannatanu olete ohutus piirkonnas. Kontrolli, kas inimene reageerib (raputa õrnalt ja küsi: “Kas olete korras?”).

2. Kui inimene ei reageeri ja ei hinga normaalselt
   Alusta elustamist ja kutsu abi (palju võimalusel helista 112 või kohaliku hädaabinumbril).

3. Pane kannatanu selili kõvale pinnale
   Aseta inimene kõvale tasasele pinnale selili.

4. Aseta käed rindkere keskele
   Leia rindkere keskel olev ala – rinnaku alumine pool, rinna keskjoon. Pane üks käsi teise peale ja hoia sõrmed ülespoole, ära suru rinnaku otsa (sest seal võib olla haiget teha).

5. Surve südamemassaaž
   Suru rindkeret otse allapoole umbes 5–6 cm sügavuseni, kiirusega umbes 100–120 survet minutis.
   Lase rindkerel pärast survet täielikult taastuda, kuid hoia käed rinnaku peal.

6. Vaheldumisi hingamistegevusega (kui oskad)
   Kui oskad teha suust-suhu hingamist, siis tee 30 survet ja seejärel 2 hingamisteed.
   Kui hingamist ei oska või ei taha teha, tee pidevalt ainult rindkere surveid.

7. Jätka seni, kuni abi saabub või inimene hakkab ise hingama/liikuma.

Laeva topituli on navigatsioonituli, mis paikneb laeva kõrgeimal osal ehk mastil või muul kõrgemal konstruktsioonil. Selle ülesanne on aidata teistel laevadel või vee peal liikujatel hinnata laeva asukohta ja liikumissuunda pimedas või halbades nähtavuse tingimustes.

Peamised omadused:

• Valgusvärv: Valge

• Nähtavus: 225° kraadi horisontaalses sektoris

• Asukoht: Paigaldatud laeva kõrgeimale punktile (mastile või sarnasele kohale)

• Kasutus: Näitab laeva peamist liikumissuunda ettepoole ja natuke külgedele

Miks topituli on tähtis?

• See võimaldab teistel laevadel kindlaks teha, kus laev liigub.

• Koos küljetulede ja ahtritulega aitab see navigeerida ja vältida kokkupõrkeid.

Sisepõlemismootoriga väikelaevadel on Eestis üldjuhul keelatud sõita järvedel, mille pindala on alla 100 hektari (ehk 1 km²).

Täpsemalt:

• See piirang tuleneb looduskaitselistest, keskkonna- ja ohutushuvide kaalutlustest.

• Erandid võivad kehtida, kui:

  • on olemas kohalik omavalitsuse või Keskkonnaameti luba,

  • tegemist on erajärvega,

  • kasutatakse väikese võimsusega mootorit või elektrimootorit.

Kust see tuleneb:

• Piirangud on sätestatud Eesti väikelaevanduse ja siseveeliikluse regulatsioonides,

• täpsem info on leitav Veeseadus.ee https://www.keskkonnaamet.ee/

Mis on kardinaalmärgistus ohutoodritel?

Kardinaalmärgid (ehk kardinaalsed meremärgid) näitavad, kust suunast on ohutu mööduda mingist ohust (nt madalikust, vrakist, karist vms). Need märgid jagunevad neljaks põhikategooriaks, mis vastavad neljale kardinaalsuunale: põhi, lõuna, ida, lääs.

Kardinaalmärkide põhiomadused:

Kus neid kasutatakse?

Kardinaalmärgistust kasutatakse:

• Navigatsiooniohtude tähistamiseks (nt veealused kivid, madalikud).

• Laevateede märgistamiseks, kui oht ei asu veetee sees, vaid selle ääres.

• Öösel nähtavaks tehakse neid eriliste vilkuvate tuledega, mille vilkumise muster sõltub samuti suunast (nt Põhjamärgil pidev kiire vilkumine jne).

Rahvusvahelises lipukoodis (sh COLREG – Meresõiduohutuse rahvusvahelised reeglid) tähistab lipp “ALFA” (A) järgmist:

🇦 ALFA (A) lipp:

• Tähendus:
  „Mul on allveetööline vees; hoidke eemale ja mööduge aeglaselt.”
  (inglise keeles: “I have a diver down; keep well clear at slow speed.”)

• Kasutus:
  Seda lippu heisatakse laeval või paadil, mille läheduses töötab sukelduja vees.

• Vorm ja välimus:

  • Värvid: Valge taust sinise vertikaalse triibuga vasakul küljel.

  • Täpne proportsioon on määratletud rahvusvahelistes reeglites.

⚠️ Mida see tähendab teistele alustele?

Kui näed Alfa lippu, pead:

• Hoidma ohutut kaugust laevast või paadist.

• Möödu aeglaselt, et mitte tekitada tugevat lainetust ega ohtu sukeldujale.

📡 Hädaolukorras toimub VHF side kanalil 16.

🔥 Kanal 16 – Häda- ja kutsungikanal

• Rahvusvaheline häda-, ohu- ja turvakõnede kanal

• Kõik merel olevad alused peavad pidevalt jälgima kanalit 16, kui raadio on sisse lülitatud

• Seda kasutatakse:

  • Hädaabikutsed – „Mayday“, „Pan-Pan“, „Sécurité“

  • Esmane kontakt teiste aluste ja sadamatega (hiljem minnakse üle töökanalile)

☎️ DSC hädakõne (digitaalne):

• Kui kasutad DSC-toega VHF raadiot, saad teha hädakõne kanalil 70 (DSC kanal).

• Pärast DSC hädakutsungit suunatakse side kanalile 16.

🛟 Hädaolukorra märksõnad:

✅ Kokkuvõte:

VHF kanal 16 on peamine hädaolukorra sidekanal merel.
DSC raadio kasutab esmalt kanalit 70, misjärel side jätkub kanalil 16.

Rumpel on paatide ja väikelaevade rooliseade, millega juhitakse roolisüsteemi otse käsitsi — see tähendab, et roolilaba või mootorit keeratakse füüsiliselt kangi abil.

Täpsemalt:

• Rumpel on roolikang, mis on ühendatud kas:

  • roolilaba külge (purjekatel ja väikelaevadel), või

  • päramootorile, mis pöörab mootorit ja sellega kogu veojõudu.

Kus kasutatakse?

• Väiksematel purjekatel — rumpel ühendatakse roolilabaga läbi roolipinni.

• Väiksematel mootorpaatidel — rumpel (või roolikang) on otsa ühendatud päramootoriga.

• Kasutatakse otsejuhtimiseks, ilma rooliratta ja keerulise mehhanismita.

Erinevus roolirattast:

TULED JA MÄRGID VÄIKELAEVADEL

Tuled on merel nõutud vastavalt Laevakokkupõrgete vältimise eeskirjale LKVE-72. Üldjuhul on ehitaja paadi või purjelaeva varustanud vastavate käigutuledega (pardatuled, ahtrituli ja topituli või alla 12-meetristel ringtuli). Väikelaevajuhil tuleb jälgida, et olukorrale vastavad tuled on sisse lülitatud. Navigatsioonitulesid nimetatakse sageli ka käigutuledeks.

Peamised reeglid:

1. Üle 7-meetrisel purjelaeval käigus kasutatakse üldjuhul pardatulesid ja ahtrituld. Tavalisest laevast eristamiseks on lubatud kanda ka punast ja rohelist ringtuld masti tipus (paigutatud teineteise suhtes vertikaalselt, punane ülal). Üle 7-meetrise purjelaeva lisamärgid sõltuvad sellest, kas edasiliikumiseks kasutatakse lisaks mootorit või mitte. Kui käigus olles kasutatakse jõuajamit, olenemata sellest, kas puri on üleval või mitte, on öösel mastis topituli ja päeval tipuga alla suunatud koonus (sel juhul ei ole lahknemisel purjelaeva õigusi).
2. Sõudepaat võib kanda purjelaevade jaoks ettenähtud tulesid. Kui sõudepaadil või alla 7-meetrisel purjelaeval ei ole võimalik eelpool nimetatud käigutulesid kanda, peab näitamiseks valmis olema taskulamp või valge tulega latern.
3. Alla 7-meetrisel mootoriga laeval käigus, mille suurim kiirus ei ületa 7 sõlme, piisab käigutulede asemel ühest ringtulest masti tipus, võimalusel lisaks pardatuled.
4. Jõuajamiga laeval pikkusega 12 meetrit või enam, kuid alla 20 meetri peab topitule kõrgus reelingulatist olema vähemalt 2,5 m. Alla 12-meetrisel jõuajamiga laeval võib kõige ülemine tuli olla madalamal kui 2,5 m, kuid pardatulede olemasolul peab topituli või ringtuli olema neist vähemalt 1 m kõrgusel.
   Alla 12 m jõuajamiga laev – vähemalt valge ringtuli ja pardatuled (võivad olla koondatud ühte laternasse);
5. Ankrus seisev väikelaev peab nähtavaimas kohas kandma valget ringtuld või kera. Alla 7-meetri pikkune laev, mis on ankrus väljaspool kitsust, veeteed, ankruala või ei ole eelkirjeldatud alade lähedal või on väljaspool ala, kus tavaliselt sõidavad teised laevad, ei ole kohustatud kandma ankrutulesid või -märki.

• Topituli – laeva pikitasandil paiknev valge tuli, mis valgustab katkematult ettepoole ja osaliselt külgedele. ( 225°)
• Pardatuled – roheline tuli paremas pardas ja punane tuli vasakus pardas, mis mõlemad valgustavad katkematult ettepoole ja osaliselt omapoolsele küljele. (112.5°)
• Ahtrituli – laeva ahtrile võimalikult lähedal paiknev valge tuli, mis valgustab tahapoole ja osaliselt külgedele. (135°)
• Ringtuli – tuli, mis valgustab katkematult 360° horisondikaart. ( 360°)

Alla 12-meetrised laevad ei pea kandma (v.a. allveetöid tegev laev) lisatulesid ega märke olukordades, kus laev on piiratud juhitavusega (piisab käigutuledest), laev on kaotanud juhitavuse (piisab käigutuledest) või on madalikul (süüdatud ankrutuli).

A- ja B-kategooria väikelaeval ei ole nõutav päästaparve olemasolu, kui ta ei eemaldu kaldast kaugemale kui 20 meremiili

📘 Täpsemalt:

• Vastavalt Väikelaevade varustuse ja ohutusnõuete määrusele (nt Eestis):

  • Päästaparv on kohustuslik, kui väikelaev mida kasutatakse komertseesmärgil läheb üle 5 meremiili kaugusele rannikust (ehk avatud vette).

  • Päästaparv on kohustuslik, kui väikelaev mida ei kasutata komertseesmärgil läheb üle 20 meremiili kaugusele rannikust (ehk avatud vette).
  • Kui väikelaeval on nõutav päästeparve olemasolu, peab päästeparve kohtade arv vastama pardalviibijate arvule.

Mis on spring line ehk sildumisots?

Spring line (eesti keeles “sildumisots” või täpsemalt “spring-ots”) on üks tüüpilistest köitest, mida kasutatakse laeva või paadi sildumisel sadamasse.

Erinevalt tavalisest otsa- või ahtriköiest, mis hoiavad laeva külgsuunas kai ääres, on spring-otsad mõeldud laeva liikumise piiramiseks ette või taha piki kai serva.

⚓ Spring line’i tüübid

1. Forward spring (eesmine sildumisots):

   • Jookseb laeva keskosast ettepoole kai külge.

   • Takistab laeva tahapoole liikumist.

2. Aft spring (tagaosa sildumisots):

   • Jookseb laeva keskosast tahapoole kai külge.

   • Takistab laeva ettepoole liikumist.

🧭 Kuidas spring-ots töötab?

• Kui näiteks lainetus või tuul üritab laeva kai äärest eemale või edasi-tagasi liigutada, siis spring-otsad võtavad pinge enda peale.

• Nad ei hoia laeva ainult ühe koha peal, vaid tasakaalustavad liikumist piki laeva pikitelge.

• Koos mooring line’ide (otsa- ja ahtriköied) ja breast line’idega (ristisuunalised köied) moodustavad komplektse sildumissüsteemi.

📌 Kokkuvõte

Purjepaadi “halsid” tähendavad tuule suuna suhtes purje asetust ja paadi liikumissuunda. See on oluline mõiste purjetamises, kuna see määrab:

• kummal paadi küljel on peapurje tuul

• millised eesõigused on manööverdamisel teiste aluste suhtes.

⚓ Mis on “hals”?

Hals on olukord, kus tuul tuleb kas paremalt või vasakult küljelt ja puhub purjesse. Selle järgi määratakse:

1. Paremhals (parema halsiga) – tuul tuleb paremalt küljelt, puri on vasakul.

2. Vasakhals (vasaku halsiga) – tuul tuleb vasakult küljelt, puri on paremal.

⛵ Miks hals on oluline?

• Eesõigused merel – vastutuule purjelaevad peavad andma teed teisele purjelaevale, kui nad on erineva halsiga.
  Näiteks: vasakhalsiga paat peab andma teed paremhalsiga paadile.

• Manööverdamisel ja taktikalises purjetamises (nt võistlustel)

• Purje trimmimisel ja kurssi valides

🎓 Nipp meeldejätmiseks:

Kui tuul tuleb paremalt, on paremhals.
Kui tuul tuleb vasakult, on vasakhals.

Märk B.5 CEVNI märgisüsteemis tähendab:

🚫 Sisenemine keelatud

Kirjeldus:

• Välimus: Punane ring valge keskosaga (sarnaneb liikluses tuntud keelumärgiga “sissesõit keelatud”).

• Tähendus: Alusele on keelatud siseneda märgiga tähistatud alasse (nt kanal, sadam, kitsas veeteeosa jne).

Kasutus:

• Märk paigaldatakse tavaliselt veealade sissepääsule, kus liiklus vastassuunas ei ole lubatud.

• Sageli kasutatakse ühepoolse liiklusega lõikudel või aladel, kus vastassuunaline liikumine oleks ohtlik.

CEVNI (Euroopa sisemaiste veeteede liikluseeskirjad) tähistab piiratud kõrgust järgmise märgiga:

🔺 Märk piiratud kõrguse kohta:

• Kuju: Punane kolmnurk, tipp allapoole.

• Sümbol: Märgi sees on silla kujutis ja selle all märgitud lubatud kõrgus meetrites.

• Tähendus: Veeteel on sild või muu takistus, mille läbipääsukõrgus on piiratud. See näitab maksimaalset laeva kõrgust, mis võib ohutult läbida.

Näide:

Kui märgil on kirjas “4.5 m”, tähendab see, et lubatud vabakõrgus silla all on 4,5 meetrit.

Mida peab laevajuht tegema:

• Kontrollima oma aluse kogukõrgust (mastid, antennid jms).

• Veenduma, et ta saab ohutult läbi — vajadusel langetama või eemaldama kõrgemad konstruktsioonid (nt kokkupandav mast).

• Järgima ka vee taseme muutusi (tõus/madalvesi võib mõjutada tegelikku kõrgust).

Kui soovid konkreetse märgi illustratsiooni või lisateavet teiste CEVNI märkide kohta, võin selle ka lisada.

📡 VHF mereside raadiojaam – lühiselgitus

VHF (Very High Frequency) mereside raadiojaam on sidevahend, mida kasutatakse merel ja sisevetel liikuvatel alustel sidepidamiseks teiste laevade, sadamate, kaldajaamade ja hädaabiteenistustega.

🎯 Põhiülesanded:

• Ohutusside (häda-, ohu- ja turvakutsed)

• Navigatsiooniline side (laevade liikumise koordineerimine)

• Tööside (kauba- või reisilaevade operatiivne suhtlus)

• Ilmateated ja muud hoiatavad sõnumid

⚠️ Nõuded kasutamiseks:

• Vajalik on VHF raadioside tunnistus, nt SRC (Short Range Certificate).

• DSC-funktsiooni kasutamiseks peab raadiojaam olema registreeritud ja sellele määratud MMSI number.

• Alus peab pidevalt jälgima kanalit 16, kui raadio on töös.

🔧 VHF raadio tüübid:

1. Statsionaarne VHF raadiojaam – püsivalt laeva paigaldatud, võimsam.

2. Käsiraadio (handheld) – kaasaskantav, väiksema leviga, hea varuseadmeks või päästeparvele.

✅ Kokkuvõte:

VHF mereraadio on oluline ja kohustuslik sidevahend merel liikuvale alusele:

• Võimaldab kiiret hädaabi kutsumist

• Hõlbustab liikluse ja ohutuse koordineerimist

• Vajab nõuetekohast kasutajakoolitust ja registreerimist

📶 Tähtsamad kanalid:

“Floorid” ja “stringerid” on mõlemad seotud puidutööstuse või ehituse kontekstiga, eriti kui räägitakse konstruktsioonidest, nagu põrandad või trepid. Siin on nende mõistete erinevused:

1. Floorid (ehk põrandad või põrandatalad)

• Tähendus: Sõna floorid võib tähendada kas kogu põrandakonstruktsiooni või konkreetseid põrandatalasid (floor joists), mis kannavad koormust.

• Funktsioon: Floorid kannavad inimest, mööblit ja muud koormust. Need on horisontaalsed konstruktsioonielemendid, mis toetuvad vundamendile, taladele või postidele.

• Materjalid: Tavaliselt puit, metall või betoon, olenevalt ehitise tüübist.

2. Stringerid (ehk trepitallad)

• Tähendus: Stringerid on treppide konstruktsioonielemendid, mis hoiavad trepiastmeid. Need võivad olla kas külgedel või trepi all.

• Funktsioon: Stringerid toetavad astmeid ja ühendavad trepi alumise ja ülemise otsa. Need on kaldus elemendid, mis määravad trepi kaldenurga ja pikkuse.

• Materjalid: Enamasti puit või metall, aga ka betoon või teras olenevalt disainist.

laev liigub maalt merele IALA A-süsteemi järgi, siis kehtib järgmine märgistuse loogika:

🚢 IALA A-süsteem (kasutusel Euroopas, sh Eestis)

Kui laev liigub maalt merele, siis:

Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga.

Peamised õhurõhu mõõtmise seadmed:

• Aneroiddbaromeeter — kõige tavalisem ja praktilisem baromeetri tüüp, mis kasutab vaakumiga suletud metallkambrit, mis õhurõhu muutudes paisub või tõmbub kokku.

• Eluel baromeeter (mercury barometer) — vanem tüüp, kus õhurõhk surub eluelu kolonni (tavaliselt toru) kõrgust; kõrgus näitab õhurõhku.

https://www.youtube.com/watch?v=OFIjEKgjxJQ

Pulssi saab kontrollida mitmel tavalisel kohas kehal, kus arter on lähedal naha pinnale ja surutav. Kõige sagedamini kasutatavad pulsi kontrollimise kohad on:

Peamised kohad pulsi kontrollimiseks:

1. Kaelal (karotispulss)

   • Asub kaelal, kõri mõlemal küljel (kaelaligu kõrval).

   • Vajuta õrnalt sõrmeotstega, ära suru liiga tugevalt, et mitte takistada vereringet.

   • Kasutatakse tihti esmaabi ja elustamise korral.

2. Randmel (radiaalne pulss)

   • Randme pöidla pool, kus käsi paindub.

   • Vajuta sõrmeotstega õrnalt, et tunda pulsi lööke.

3. Reieluul (femoraalpulss)

   • Reie siseküljel, kubeme piirkonnas.

   • Kasutatakse vahel kiirabi või elustamise olukordades.

4. Õlavarre siseküljel (brachiaalpulss)

   • Kasutatakse lastel või kui randmepulssi pole tunda.

Soovitus:

Esmaabi puhul on kõige kiiremini ja usaldusväärselt kontrollitav kaelapulss (karotispulss). Kui see puudub või on väga nõrk, tuleb alustada elustamist.

Laeva traversil olevaks loetakse eset, kui see asub laeva suhtes ristisuunas, s.t:

✅ Laeva traversil on ese, kui see asub täpselt laeva küljel – kas paremal (pardal) või vasakul (pakpoordil), moodustades 90° nurga laeva pikiteljega.

Lihtsamalt öeldes:

• Kui seisad laeva vööris ja vaatad otse ette, siis traversil olev ese oleks täpselt sinu kõrval – kas paremas või vasakus küljes.

• Seda kasutatakse navigatsioonis ja vaatlusel objektide asukoha määramiseks.

Näide:

• Kui majakas või teine laev liigub su nähtavusväljas ja jõuab punkti, kus see on täpselt laeva kõrval (ei liigu enam ettepoole ega taha poole), siis see on traversil.

Rahvusvahelise meresignaali kohaselt on helisignaal „muudan kurssi paremale“:

üks lühike signaal (üks lühike pasunahüüe).

Selgitus:

• Üks lühike heli – “Muudan kurssi paremale (paremale tüürimine)”

• Kaks lühikest heli – “Muudan kurssi vasakule”

• Kolm lühikest heli – “Ma tagurdan (kasutan tagasikäiku)”

• Viis või rohkem lühikest heli – “Ma ei saa aru teie manöövrist” või “Ettevaatust!”

Need signaalid on määratletud Rahvusvahelise Meresõiduohutuse Reeglite (COLREG – International Regulations for Preventing Collisions at Sea) lisades.