3. Harjutustest

Kui keegi kukub üle parda, on kiire, rahulik ja korraldatud tegutsemine eluliselt tähtis. Siin on õige tegevusjärjestus, mida peaks laevajuht või meeskond järgima:

🆘 TEGEVUSJÄRJESTUS “Inimene üle parda!” olukorras:

1. 🗣️ Hüüdke valjult:

“Inimene üle parda!”
Tehke seda kohe ja kõva häälega – kõik pardal peavad teadma.

2. 👁️‍🗨️ Hoidke visuaalne kontakt üle parda kukkunuga

• Määrake üks inimene teda jälgima ja osutama suunda.

• Ärge laske teda silmist!

3. ⚓ Visake päästevahendid

• Päästerõngas (või -vest, kui lisaks on), võimalusel koos märgutulega või poiga.

• Kui võimalik, heida MOB-poi või automaatne päästepoi, mis jääb kukkunud isiku lähedale.

4. 🚤 Lülita sisse MOB-funktsioon (kui GPS/VHF toetab)

• Mõnel plotteril või GPS-seadmel on “MOB” nupp – vajuta seda, et salvestada asukoht!

5. ⚠️ Võta masinalt tagasi (tüür edasi, mootorid neutraliseerida)

• Väldi, et sõiduk vigastaks või uputaks kukkunut.

• Mitte kunagi tagurdada otse inimese poole!

6. ⛵ Tee manööver inimese juurde tagasi pöördumiseks

• Purjelaevadel: kasuta Williamsoni pööret või Andersoni manöövrit.

• Mootorlaevadel: tee kiire ringmanööver (haakekaarega) tagasi.

7. 🛟 Võta inimene pardale

• Kasuta redelit, slingi, poomi või spetsiaalset päästevahendit.

• Väldi tema ülepingutamist – inimene võib olla šokis, külmunud või väsinud.

8. 📞 Teavita vajadusel hädaabisidekanalite kaudu

• VHF kanal 16: “MAYDAY MAN OVERBOARD”

• Anna teada positsioon, olukord, meeskonna suurus, abi vajadus.

🧠 MEELESPEA:

“MOB” ehk “Man Overboard” olukorras on oluline:

• Kiirus – aeg töötab hukkunud isiku vastu, eriti külmas vees.

• Selgus – selged käsud ja rollid meeskonnas.

• Ohutus – ära ohusta teisi meeskonnaliikmeid päästmisel.

Lisaks parda- (roheline ja punane) ja ahtritulele (valge) võib purjelaev, mis liigub ainult purjede jõul (st ei kasuta mootorit), öösel kanda ka järgmist:

🔺 Kaks üksteise kohal olevat tuletuld (lisatuled)

• Ülemine tuli: punane

• Alumine tuli: roheline

• Mõlemad tuled peavad olema nähtavad üle 360 kraadi (ümberringi nähtavad).

• Neid tulesid kasutatakse vabatahtlikult, kuid nad näitavad selgelt, et tegu on purjede all liikuva alusega.

Millal need lisatuled kasulikud on?

• Kui tahetakse paremini eristuda mootorlaevadest, eriti kui nähtavus on halb või piirkond on liiklusrohke.

• Need ei ole kohustuslikud, kuid soovituslikud — annavad teistele laevadele märku, et tegemist on purjeall liikuv ja tal on eelisõigus mootorlaevade suhtes.

Kokkuvõte:

Purjelaev öösel kannab:

• Pardatuled: punane (vasakul), roheline (paremal)

• Ahtrituli: valge

• (Valikuline): kaks 360° ulatusega tuld üksteise kohal — ülemine punane, alumine roheline (näitamaks, et liigub ainult purjede jõul)

🧭 Kardinaalmärgistus – mis see on ja kuidas seda tõlgendada?

Kardinaalmärgistus on rahvusvaheline navigeerimismärkide süsteem, mida kasutatakse merel ja sisevetel, et tähistada ohtusid ja näidata ohutu vee asukohta ilmakaare järgi (N, E, S, W).

🗺️ 4 tüüpi kardinaalmärke:

1. North (Põhi) kardinaalmärk

   • 🔺Must ja kollane: üleval must, all kollane

   • 🔺Koonused (märgikuju): mõlemad tipud üles

   • 💡Tuled: Pidev vilkumine (Q või VQ)

   • 📍Ohutu vesi on märgist põhja pool.

2. East (Ida) kardinaalmärk

   • 🔺Must ja kollane: must-kollane-must (keskel kollane riba)

   • 🔺Koonused: tipud vastassuunas (üks üles, teine alla)

   • 💡Tuled: 3 kiiret või väga kiiret vilkumist (Q(3) või VQ(3)) iga 10 sekundi jooksul

   • 📍Ohutu vesi on märgist ida pool.

3. South (Lõuna) kardinaalmärk

   • 🔺Must ja kollane: üleval kollane, all must

   • 🔺Koonused: mõlemad tipud alla

   • 💡Tuled: 6 kiiret + 1 pikk vilkumine (Q(6)+LFI või VQ(6)+LFI)

   • 📍Ohutu vesi on märgist lõuna pool.

4. West (Lääs) kardinaalmärk

   • 🔺Must ja kollane: kollane-must-kollane (must keskel)

   • 🔺Koonused: tipud vastastikku (mõlemad sissepoole)

   • 💡Tuled: 9 kiiret või väga kiiret vilkumist (Q(9) või VQ(9)) iga 10 sekundi jooksul

   • 📍Ohutu vesi on märgist lääne pool.

⚠️ Kuidas meelde jätta?

Avaveetooder (inglise keeles safe water mark) on meremärk, mis tähistab ohutut vett kõigis suundades.

⚓ Avaveetoodri omadused:

• Värvus: punase-valge vertikaaltriibuline

• Tippmärk: üks punane ümar kuju (kuul)

• Tulekarakteristik: ühe vilgatusega tuli (Fl) või morse “A” (● —)

• Tähendus:

  Märgib sõidutee algust või keskpunkti. Selle ümber on sõiduks ohutu vesi igas suunas.

📍 Kus kasutatakse?

• Sadamate või laevateede sissepääsul

• Tähistamaks merele liikumise algust

• Navigatsioonikaartidel on märgitud spetsiaalse sümboliga

🧭 Kokkuvõte:

Avaveetooder = ohutu vesi igas suunas.
Aitab orienteeruda ja näitab, et oled turvalises tsoonis või laevatee alguses.

Vööripõtkur (inglise keeles bow thruster) on väikelaevadel ja suurematel laevadel kasutatav risti paigaldatud väiksem abipropeller, mis asub laeva vööriosas vee all ning võimaldab liigutada laeva nina (vööri) vasakule või paremale, ilma et peaks kogu laeva roolima või edasi-tagasi liigutama.

🔧 Eesmärk ja kasutus

Vööripõtkurit kasutatakse peamiselt:

• Manööverdusteks sadamas või kitsastes oludes, näiteks kai äärde sildumisel.
• Laeva suuna korrigeerimiseks, eriti külgtuule või hoovuse korral.
• Täiendava juhitavuse tagamiseks, kui peamine rool või mootor ei anna piisavat pöördevõimet väikesel kiirusel.

⚙️ Kuidas see töötab?

• Seade koosneb ühest või kahest väiksemast propellerist, mis paiknevad torus (thruster tunnel), mis läbib laeva vööri risti kerega.
• Mootor (elektri- või hüdrauliline) ajab propellerit tööle.
• Käivitades propelleri ühele või teisele poole, suunatakse veevool kas vasakule või paremale → tekib külgsuunaline jõud.

✅ Eelised:

• Suurendab ohutust ja täpsust manööverdamisel.
• Võimaldab väikese meeskonnaga lihtsamat kai äärde sildumist.
• Väga kasulik tugevas tuules, kitsastes kanalites või sadamates.

❗ Piirangud:

• Väga tugevas hoovuses või tuules võib mõju olla piiratud.
• Efektiivsus väheneb suurema kiiruse juures – mõeldud aeglaseks manööverdamiseks.
• Vajab lisainstallatsiooni ja hooldust.

Tulede liigid (Reegel 21)

• Topituli – laeva pikitasandil paiknev valge tuli, mis valgustab katkematult 225° horisondikaart vöörist kuni 22,5° traaversist tahapoole mõlemal pool laeva.
• Pardatuled – roheline tuli paremas ja punane tuli vasakus pardas, mis mõlemad valgustavad katkematult 112,5° horisondikaart vöörist kuni 22,5° vastava parda traaversist tahapoole. Alla 20 meetri pikkusel laeval võib pardatuled koondada laeva pikitasandil paiknevasse ühte laternasse.
• Ahtrituli – laeva ahtrile võimalikult lähedal paiknev valge tuli, mis valgustab katkematult 135° horisondikaart otse ahtrist 67,5° kummagi parda poole.
• Puksiirtuli – kollane tuli, millel on samad omadused kui ahtritulel.
• Ringtuli – tuli, mis valgustab katkematult 360° horisondikaart.
• Plinktuli – korrapäraselt plinkiv tuli sagedusega 120 või rohkem plinki minutis.

1. Alla 7 m pikkune jõuajamiga laev, mille suurim kiirus ei ületa 7 sõlme – vähemalt valge ringtuli.
2. Alla 12 m jõuajamiga laev – vähemalt valge ringtuli ja pardatuled (võivad olla koondatud ühte laternasse);
3. Alla 50 m jõuajamiga laev – topituli (vähemalt 1), pardatuled, ahtrituli
4. 50 m või pikem jõuajamiga laev – eesmine ja tagumine (kõrgemal) topituli, pardatuled, ahtrituli

👉 Helisignaal “KAKS LÜHIKEST” tähendab:

“Ma pööran paremale.”
(ehk “Ma pööran oma paremale” / “Ma pööran tüürpoordi”)

📢 Meresõidu helisignaalid (rahvusvaheline reegel):

Hädaolukorras toimub side VHF-kanalil 16.

See kanal (156,8 MHz) on rahvusvaheline merehäda-, ohutus- ja kutsungikanal, mida kasutatakse merealal esmase kontakti loomiseks ning hädaabikutseteks (Mayday, Pan-Pan, jne).

Oluline teada:

• Kanal 16 peab olema pidevalt jälgitav kõigi merel viibivate aluste poolt, kellel on VHF-raadio.

• Pärast kontakti loomist suunatakse side tavaliselt mõnele teisele töökanalile, et hoida kanal 16 vaba hädaabikutseteks.

Piiratud manööverdusvõimega laev (inglise keeles vessel restricted in her ability to manoeuvre) on laev, mis oma töö iseloomu tõttu ei saa manööverdada nii, nagu nõuavad head meretavad, ja seetõttu ei saa teele anda teistele alustele.

⚓ Mida see tähendab?

Selline laev ei ole oma tahtel manööverdusvõimetu, vaid tema töö – näiteks veealused tööd, pukseerimine, kaablite paigaldamine, poi paigaldamine või traalimine – piirab tema liikumisvõimalusi.

📢 Tulede ja märkide tähistus (päeval ja öösel):

Päeval:

• Kolm musta kujundit vertikaalses reas:

  1. Ülemine: must kera (ring)

  2. Keskmine: must romb

  3. Alumine: must kera

Öösel:

• Kolm tuld vertikaalses reas:

  1. Ülemine tuli: punane

  2. Keskmine tuli: valge

  3. Alumine tuli: punane

See kombinatsioon punane-valge-punane on rahvusvaheline tähis, et laev on piiratud manööverdusvõimega.

🚢 Teised alused peavad:

• Andma teed piiratud manööverdusvõimega laevale.

• Olema eriti ettevaatlikud, kuna see laev võib liikuda aeglaselt, teha järske manöövreid või töötada piiratud alal.

Käigus olevad jõuajamiga laevad (Reegel 23)

• 
  Alla 7 m pikkune jõuajamiga laev, mille suurim kiirus ei ületa 7 sõlme – vähemalt valge ringtuli.
• 
  Alla 12 m jõuajamiga laev – vähemalt valge ringtuli ja pardatuled (võivad olla koondatud ühte laternasse);
• 
  Alla 50 m jõuajamiga laev – topituli (vähemalt 1), pardatuled, ahtrituli.
• 
  50 m või pikem jõuajamiga laev – eesmine ja tagumine (kõrgemal) topituli, pardatuled, ahtrituli.

Laevanduses tähendab topituli (inglise keeles masthead light) navigatsioonituld, mis paikneb laeva vöörimasti tipus või ülemises osas, tavaliselt keskteljel ja teatud kõrgusel veepinnast.

Topitule omadused:

• Valguse värv: valge.
• Nähtavuse sektor: 225 kraadi (45° laeva ahtrist vasakule ja paremale).
• Kohustuslik: mootorlaevadel, mis on liikumises ja pikemad kui 12 meetrit.
• Kasutus: näitab, et laev liigub mootori jõul (ehk mitte purjede abil).

Mitte segi ajada:

• Lateraaltuled (punane ja roheline) näitavad suunda (vasak/parem).
• Ahtrituli katab 135 kraadi taha.
• Topituli ei asu sõna otseses mõttes kõige kõrgemal mastis (nagu purjelaevadel olevad signaal- või ankrutuluke), vaid mõeldud just mootori jõul liikuva laeva esiletule tähistamiseks.

Soovid ka lihtsat skeemi või pilti illustreerimiseks?

Väikelaevadele sobivad tulekustutid peavad vastama merekeskkonna tingimustele, olema kompaktse suurusega ja sobima laeva kütuse- ja elektrisüsteemidele. Peamised tüübid, mida väikelaevadel kasutatakse:

✅ 1. Pulberkustuti (ABC-pulber)

• Sobib klass A (tahked ained), B (vedelkütused) ja C (gaasid) tulekahjudele.
• Plussid: universaalne, tõhus erinevate tulekahjude puhul, ei juhi elektrit.
• Miinused: jätab palju jääke (pulber), mis võivad seadmeid kahjustada ja raskesti puhastatavad.
• Suurus: väikelaevadel tavaliselt 1–2 kg versioonid.

✅ 2. CO₂ kustuti (süsihappegaas)

• Sobib klass B ja C tulekahjudele (vedelkütused, elektriseadmed).
• Plussid: ei jäta jääke, sobib hästi elektroonika lähedal (nt mootoriruumis).
• Miinused: ei sobi hästi avatud aladel (gaas hajub kiiresti), ei sobi A-klassi (tahked ained) tulekahjudele.
• Ettevaatus: kasutamisel kitsas ruumis tuleb olla ettevaatlik lämbumisohu tõttu.

✅ 3. Vahtkustuti (AFFF – vesipõhine vaht)

• Sobib klass A ja B tulekahjudele.
• Plussid: hea jahutusvõime ja kütusepõlengute kustutamine.
• Miinused: ei sobi elektritulekahjudele (kui pole spetsiaalne elektriohutusega versioon).

💡 Miks need sobivad väikelaevadele?

• Kompaktne ja kerge – vajalik piiratud ruumide tõttu.
• Merekindlus – peavad taluma vibratsiooni, niiskust ja korrosiooni.
• Mitmekülgsus – pulberkustuti sobib kõige rohkematele stsenaariumitele.
• Lihtne hooldada – oluliselt väiksem kontroll- ja hooldusvajadus võrreldes paak- või statsionaarsete süsteemidega.

⚠️ Kohustus ja soovitus:

• Väikelaevadel, millel on sisepõlemismootor või suletud ruumid, on tulekustuti kohustuslik (vastavalt riigi ja IMO reeglitele).
• Soovitatav on hoida vähemalt 1 kustuti igas ohutsoonis (nt roolikabiin, köök, mootoriruum).

Geograafilise põhjasuuna suhtes päripäeva 0°–180° parmale. 0°–180°vasakule

📐 Kursinurga omadused:

• Alusjoon: põhi = 0°

• Mõõdetakse päripäeva:

  • 90° = ida

  • 180° = lõuna

  • 270° = lääs

  • 360° või 0° = põhja suund

🛠️ Kursinurka kasutatakse:

• Navigatsioonil ja kaardil orienteerumisel

• Marsruudi planeerimisel

• Koos tuule suuna, triivi ja kompassikurssidega täpse liikumise määramiseks

Tähis “Ldg” merekaardil tähendab:

🗺️ Leading line ehk kurssijoone või sihtjoone tähis

Täpsemalt:

“Ldg” viitab sellele, et tegemist on kahe või enama maamärgi või tule abil moodustatud kurssijoonega, mida kasutatakse ohutuks navigeerimiseks.

• Kui laevajuht hoiab oma aluse nii, et kaks maamärki (näiteks tuletornid või sihttuled) asuvad ühel joonel, siis ta liigub mööda kindlat, turvalist kurssi – näiteks kitsastest väinadest või madalike vahelt.

• Sellist joont nimetatakse sihtjooneks (leading line), ja kaardil märgitakse see joonega, mille juures on tähis “Ldg”.

Praktiline kasutus:

• Aitab siseneda sadamasse või liikuda ohtlikust alast läbi.

• Võib olla tähistatud valgustatud sihttuledega (leading lights) või päevamärkidega (leading marks).

Kokkuvõte:

Ldg = Leading line
→ viitab visuaalsele sihtjoonele, mis aitab alusel ohutult navigeerida mööda kindlat kurssi.
Kaardil kuvatakse see tihti joonega, mille juurde on kirjutatud “Ldg”.

Laev peab kasutama COLREG-i (Rahvusvahelised meresõiduohutuse reeglid) järgi nõutavaid laevade märke (ehk tuled, päevamärgid ja helisignaalid), kui ta osaleb mereliikluses, ja täidab erifunktsiooni või on eriolukorras, mis nõuab teistele laevadele nähtavat märguannet.

📌 Märgid (tuled, päevamärgid, helisignaalid) peavad olema kasutusel:

✅ 1. Öösel ja nähtavuse piirangul (udu, vihm, lumi jne):

• Navigatsioonituled (topituli, lateraaltuled, ahtrituli jne).
• Ankrutuli – kui laev on ankrus ja >7 m pikk.
• Tulekombinatsioonid eriolukordade korral (nt puksiir, piiratud juhitavusega laev, kalalaev jne).

✅ 2. Päeval:

• Päevamärgid (mustad kujud nagu kuul, koonus, silinder):
  • Ankrus – üks must kuul vööris.
  • Ajutiselt juhitamatu laev – kaks musta kuuli vertikaalselt.
  • Piiratud juhitavusega laev – silinder kahe kuuli vahel.
  • Süvislaev – silinder.
  • Pukseerimine – koonus vööris (kui vaja).

✅ 3. Manööverdamissignaalid heliga (päeval ja udus):

• Lühike vilesignaal – suuna muutused: 1 = pööran paremale, 2 = vasakule, 3 = tagurpidi.
• Pikad viled udus – „olen liikvel“, „ankrus“, „ajutiselt juhitamatu“ jne.

📅 Kokkuvõttes – laev peab märke kasutama:

🛥️ Näited:

• Mootorlaev sõidab öösel → peab kasutama navigatsioonitulesid.
• Laev pukseerib teist laeva päeval → peab kasutama päevamärki (koonust).
• Ankrus olev jaht 10 m pikkuses öösel → peab põlema ankrutuli.
• Kalalaev, mis püüab traali → kasutab eri tulesid/päevamärke, et teised näeksid tema staatust.

Logiga mõõdetakse laeva (või paadi) kiirust ja läbitud vahemaad vees.

⚓ Täpsemalt:

📏 Logi mõõdab:

1. Kiirust sõidu ajal (sageli sõlmedes – knots).

2. Läbitud vahemaad (näiteks meremiilides – nmi).

🚤 Kuidas logi töötab?

On olemas mitut tüüpi logisid:

1. Mehaaniline logi

• Vanemad seadmed, näiteks propelleriga pöörlev logi, mis vees pöörlemisel mõõdab kiirust.

2. Elektrooniline logi

• Impeller-logi: vee liikumine pöörab väikest tiivikut kere all.

• Ultraheli-logi: mõõdab veevoolu kere all ultrahelianduritega.

🧭 MEELESPEA:

• Logi mõõdab kiirust vee suhtes, mitte maapinna suhtes.
  Seega vool ja tuul võivad tegelikku kiirust mõjutada.

• Kui soovitakse teada tegelikku liikumist maapinna suhtes, kasutatakse lisaks GPS-i.

• Laeva kiirust ja läbitud tee pikkust mõõdetakse logiga.

  • Kiirus: näitab, kui kiiresti laev liigub vee suhtes (tavaliselt sõlmedes).

  • Läbitud tee pikkus: kogub andmeid läbitud meremiilide kohta.

  ---

  🛠️ Logi = navigatsiooniseade

  Seda kasutatakse laevanduses ja väikelaevanduses navigeerimiseks koos teiste abivahenditega, nagu kompass, kajalood ja GPS.

✅ Kokkuvõte:

Logi on navigatsiooniseade, millega mõõdetakse laeva kiirust vee suhtes ja läbitud vahemaad.

Tormiankur, tuntud ka kui triivankur, on seade, mida kasutatakse laevade ja paatide triivi vähendamiseks tugeva tuule või tormi ajal. See on tavaliselt valmistatud purjeriidest või presendist kotina, mis lastakse vette, et aeglustada veesõiduki liikumist ja hoida seda stabiilsena.

Kujutab endast 1-1,2 m pikkust koonilist kotti, mille ava läbimõõt on 50-60 cm. Koti ava (ankrusuu) lahtihoidmiseks on sellesse õmmeldud metallvõru ja lisatud raskus, et kotisuu püsiks vees rõhtsena. Koti tagumises otsas on sopiava, mille läbimõõt on ankruusuust väiksem. Ankrusopist kulgevad neli trossi või nööri üle ankrusuu võru ja moodustavad sellest 50-60 cm kaugusel aasa, mille külge kinnitatakse ankrutross. Ankrutrossi teine ots kinnitatakse paadi või laeva vööri. On ka teistsuguse ehitusega triivankruid; lihtsamaiks neist on ämber, mille põhja on tehtud auk. Peipsil kasutavad huvikalastajad triivi vähendamiseks nn triivpurje.

Tormiankur aitab vältida kontrollimatut triivimist ja võib olla oluline ohutusvahend ekstreemsetes ilmastikutingimustes.

Pilve tüüpe kirjeldatakse peamiselt nelja mõistega:

1. CIRRO kiudpilved
2. ALTO kõrgpilved
3. CUMULUS valged rünkpilved
4. STRATUS kihtpilved

Ülemised pilved
Cirrus (kiudpilved)

Need pilved sarnanevad valgetele õrnadele sulgedele ja näivad mõnikord vahule löödutena.

Keskmised pilved
Altostratus (kõrgkihtpilved), altocumulus (kõrgrünkpilved)

Altostratus (kõrgkihtpilved) Need pilved moodustavad sinaka või hallika loori, mis osaliselt või täielikult katab taeva. Päike võib paista läbi nende pilvede, kuid nad ei tekita kunagi halo efekti.

Madalpilved
Stratus (kihtpilved), stratocumulus (taandrünkpilved)

Stratus (kihtpilved) Need on hallid pilved, mis lasuvad väga madalal maapinna kohal. Tavaliselt näevad nad välja nagu lamedad kihid, kuid esinevad mõnikord ka räbalakuju- liste kuhilatena. Nendest pilvedest sajab harva.

Nimbostratus (kihtsajupilved)

Nimbostratus (kitsasjuhapilved) See on väga tume halli tooniga pilvekiht, mis varjab päikesevalguse. Ta on massiivne ja temast sajab pidevalt.

Cumulus (rünkpilved), cumulonimbus (rünksaju- e. äikesepilved)

Cumulus (rünkpilved) Nendel pilvedel on tasane põhi ja tihedad kumerustest koosnevad tipud, mis meenutavad suurt lillkapsast. Kui päike valgustab rünkpilvede harju, muutuvad nad säravvalgeteks. Pilvede põhi on tavaliselt tumedam. Rünkpilvedest reeglina ei saja.

Cumulonimbus (rünksaju- e. äikesepilved)

Need on väga suured, rasked ja tihedad pilved. Neil on üldiselt tasane ja tume pind, millest ulatuvad välja teravad pikad tipud nagu massiivsed mäed või rauakamakad. Nende pilvedega kaasne- vad sageli välgud, müristamine ja mõni- kord ka rahe. Nad võivad tekitada ka keeristorme

Kuumarabandus ja päikesepiste on mõlemad kuumusega seotud tervisehäired, kuid neil on erinevad põhjused ja toimemehhanismid.

🌡️ Kuumarabandus (ehk kuumainstroke)

Põhjus:

• Keha ülekuumenemine, kui kehatemperatuur tõuseb üle 40°C ja keha ei suuda enam ennast jahutada (higistamine ei toimi piisavalt).

• Tavaliselt tekib pikemaajalise tugeva kuumuse ja/või füüsilise pingutuse korral, eriti kui pole piisavalt vedelikku tarbitud.

Põhjustavad tegurid:

• Kuum ja niiske ilm

• Füüsiline tegevus kuumas

• Vee ja soolade kaotus higistamise tõttu

• Ebapiisav jahutus (nt tihe riietus, halb ventilatsioon)

Tagajärg:

• Eluohtlik seisund! Võib põhjustada aju-, südame-, neeru- ja lihaskahjustusi või surma, kui ravi ei saa kiiresti.

☀️ Päikesepiste (ehk insolatsioon)

Põhjus:

• Otsene ja pikaajaline päikesevalgus (eriti pähe), mis soojendab ajukelmeid ja ärritab aju termoregulatsioonikeskust.

• Erinevalt kuumarabandusest ei ole põhjus ainult keha üldine ülekuumenemine, vaid päikesekiirguse otsene mõju pea piirkonnale.

Põhjustavad tegurid:

• Pikalt päikese käes viibimine ilma peakateta

• Otsene päikesekiirgus kuumadel suvepäevadel

Tagajärg:

• Peavalu, iiveldus, pearinglus, teadvuse häired

• Võib süveneda kuumarabanduseks, kui abi ei osutata

🧠 Kokkuvõte:

Kui purjejaht hakkab mööda sõitma väikelaevast, peab väikelaevajuht järgima meresõiduohutuse ja head meretava ning andma võimaluse purjejahile ohutuks möödumiseks. Täpsem käitumine sõltub olukorrast, kuid üldised põhimõtted on järgmised:

1. Mõista, kes kellele teed annab

• Kui purjealus sõidab purjede jõul (st ei kasuta mootorit) ja väikelaev on mootoriga liikuv alus, siis peab väikelaev andma teed.

• Kui mõlemad on mootoriga liikuvad, siis kehtivad tavapärased möödumise reeglid (paremalt möödumine jms).

2. Möödasõit

• Mööduv alus (antud juhul purjejaht) peab hoiduma mööduvast alusest ohutusse kaugusesse.

• Väikelaevajuht peab säilitama kursi ja kiiruse, v.a. kui on vaja kokkupõrke vältimiseks tegutseda.

3. Ohutus ja koostöö

• Väikelaevajuht peab olema valvas, jälgima purjejahi manöövreid ja vajadusel muutma kurssi või kiirust, et vältida ohtlikku olukorda.

• Alati tuleb arvestada nähtavuse, tuule ja lainetuse tingimustega.

Kokkuvõte:

Väikelaevajuht peab käituma ettevaatlikult ja andma võimaluse purjejahile ohutuks möödumiseks, jäädes vajadusel oma kursile, kuid olles valmis tegutsema ohu vältimiseks.

Väikelaev tuleb peatada järelevalveametnike nõudmisel dokumentide ja väikelaeva
kontrolliks. Kui seejuures nõutakse väikelaevalt manöövrit, mis on väikelaevale ohtlik,
võib väikelaeva juht jätta korralduse täitmata, teatades sellest korralduse andnud
järelevalveametnikule ning leppides kokku kontrollimist võimaldava koha suhtes.

Kui Lima lipp heisatakse tähenduses:

„Peatage oma alus viivitamatult”,

siis on tegemist meresõidu korraldusega, mida tuleb viivitamatult täita. See tähendab:

⚠️ Käitumisjuhis:

• Järelevalveorganid – politsei, piirivalve, toll, keskkonnainspektsioon, Transpordi Amet –
  võivad vajadusel veesõiduki peatada. Peatamiskäsku tuleb täita poolt kontrolli või ohuolukorra puhul.

• Võta mootor maha, lase alusel peatuda võimalikult kiiresti ja ohutult.

• Väldi edasiliikumist, kuni saadakse täpsemad juhised.

📌 Kasutuskohad:

• Sadamaaladel, kui on vaja liiklust reguleerida.

• Kontrollpunktides, kus tehakse dokumentide või lasti ülevaatust.

• Sõjaväelise või ohutusoperatsiooni korral.

🟡⚫ Märgi kirjeldus – Lima lipp:

• Neli ruutu: kollane ja must, diagonaalselt vaheldumisi.

• Rahvusvahelise koodilipu tähis: L (Lima)