Paadijuhtide koolituskeskus alates 2010.a
1. Tasu eest vabaajareise korraldavale väikelaevale on tehniline ülevaatus kohustuslik:
Kui väikelaeva kasutatakse tasu eest reisijate vedamiseks (nt vabaajareisid), peab see läbima kohustusliku tehnilise ülevaatuse.
Vastavalt Veeseaduse nõuetele:
Kui väikelaeva kasutatakse ärilisel eesmärgil, st sõitjate tasuline vedu, siis tavakasutusest erinevad reeglid kehtivad.
Sellisel juhul ei loeta väikelaeva enam ainult harrastuskasutuses olevaks, vaid kommertskasutuses olevaks aluseks.
Väikelaev peab olema:
Registreeritud vastavalt kasutusotstarbele
Varustatud kõigi nõutud pääste- ja ohutusvahenditega
Läbinud tehnilise ülevaatuse Transpordi Ameti või volitatud isiku juures
Kui väikelaeva kasutatakse tasu eest vabaajareisideks, on tehniline ülevaatus kohustuslik.Selline tegevus loetakse kommertskasutuseks, mis allub rangematele nõuetele kui eraotstarbeline väikelaev. ✅ Tasu eest vabaajareise korraldavale väikelaevale on tehniline ülevaatus kohustuslik: Alla 10 aasta vanustel väikelaevadel — iga 3 aasta järel Üle 10 aasta vanustel väikelaevadel — iga 2 aasta järel See tagab väikelaeva tehnilise seisukorra ja ohutuse, eriti kui seda kasutatakse kommertslikel eesmärkidel ehk tasu eest reisijate vedamiseks. Kui soovid, võin aidata veel tehnilise ülevaatuse või väikelaeva regulatsioonide kohta!
Kui väikelaeva kasutatakse tasu eest vabaajareisideks, on tehniline ülevaatus kohustuslik.Selline tegevus loetakse kommertskasutuseks, mis allub rangematele nõuetele kui eraotstarbeline väikelaev.
Alla 10 aasta vanustel väikelaevadel — iga 3 aasta järel
Üle 10 aasta vanustel väikelaevadel — iga 2 aasta järel
See tagab väikelaeva tehnilise seisukorra ja ohutuse, eriti kui seda kasutatakse kommertslikel eesmärkidel ehk tasu eest reisijate vedamiseks.
Kui soovid, võin aidata veel tehnilise ülevaatuse või väikelaeva regulatsioonide kohta!
2. Kalapüügiga (v.a.traalipüük) tegeleva laeva tuled on:
Kalapüügiga tegeleva laeva (v.a traalpüük) tuled on määratletud Rahvusvahelise mereliikluseeskirja (COLREG) Reeglis 26 – „Kalastavate aluste tuled ja märgid“.
Üksteise kohal olevad tuled:
Punane tuli üleval
Valge tuli all
👉 See kombinatsioon tähendab: „kalastan, kuid mitte traaliga“
Töö suunas (kui see erineb aluse pikisuunast):
Kui kalapüük toimub näiteks külje suunas ja on oht teise laeva jaoks, siis:
Näidatakse valget tuld tööriista suunas (nt võrgu suund).
Lisaks tavalised navigeerimist tuled, kui alus on liikvel:
Topituli (eesmine mastituli) ja tahapoole nihutatud topituli (kui laev on >50 m)
Päratuli
Külgtuled (punane ja roheline)
Tõstetakse kaks koonusmärki tipud vastamisi (ehk teemantikujuline märk).
See näitab, et alus tegeleb kalapüügiga, mis piirab tema manööverdusvõimet.
🔴⬆️ ⚪⬇️“Red over white, I’m fishing tonight”
See aitab visuaalselt ja meelesõnaliselt meelde jätta kalapüügilaeva tulede järjestuse öösel.
3. Mida tähendab Rahvusvahelises COLREG signaallippude koodis (ehk International Code of Signals, mida kasutatakse ka COLREGs) tähendab lipp Whiskey ?
Rahvusvahelises COLREG signaallippude koodis (ehk International Code of Signals, mida kasutatakse ka COLREGs) tähendab lipp Whiskey järgmist:
Tähendus:
“Mul on vaja arstiabi.”
Seda lippu heisatakse laeval, kui pardal on haige või vigastatud inimene, kellele on vaja meditsiinilist abi.
Võib kasutada üksikult või kombineerituna muude signaalidega.
Lipp Whiskey on jaotatud diagonaalselt neljaks vahelduvaks siniseks ja valgeks kolmnurgaks (sinine-valge-sinine-valge).
Lipp “Whiskey” tähendab: “Mul on vaja arstiabi.”
4. Mida näitab siseveekogul antud märk?
Siseveekogul märk “Soovitatav sõidusuund” näitab turvalist ja eelistatud liikumissuunda mingis kindlas piirkonnas, näiteks:
kitsastes lõikudes,
kanalite harude ühinemiskohtades,
sadamates või pöördekohtades,
kohtades, kus on takistusi või madalikud.
See ei ole käsk, vaid soovitus – ehkki mitte kohustuslik, on selle järgimine soovitatav ohutuse ja liikluse sujuvuse huvides.
Märk aitab vältida vastutulevat liiklust või navigatsioonitakistusi.
Tavaliselt kasutatakse valget tahvlit sinise noolega, mis näitab soovituslikku liikumissuunda.
Kui märk näitab noolt vasakule, siis on soovitatav sõita sellest kohast vasakult poolt mööda, ehk hoida vasakut suunda.
5. Milline laev EL sisevetel kannab pildil kujutatud eraldustuld:
EL sisevetel (Eesti siseveekogudel ja teistel Euroopa Liidu sisevetel) kasutatakse sinist vilkurit tavaliselt erandlike või erilise staatusega aluste tuledena.
Pääste- ja tuletõrjealused
Politsei- ja piirivalvealused
Meditsiiniabi- ja kiirabialused vees
Muu hädaolukorras tegutsev erialaev
Hädaolukorras oleva või eriteenust pakkuva laevaga, mille liikumine võib olla prioriteetne
Laevaga, kelle tegevus nõuab teistelt liiklejalt erandlikku tähelepanu ja võimalust tee andmiseks
6. Mis on HIN ja CIN?
HIN ja CIN on mõlemad veesõidukite identifitseerimisnumbrid, mida kasutatakse juriidilistel, ohutus- ja registreerimiseesmärkidel. Need on sageli samaväärsed, kuid nende tähendus ja kasutus võivad veidi erineda olenevalt riigist ja kontekstist.
(Kere identifitseerimisnumber)
Rahvusvaheline tähis: HIN
Kasutatakse eelkõige USA-s ja Kanadas, aga ka mujal.
Määratleb veesõiduki kere (ehitise) kordumatu identiteedi
Sarnane sõiduki VIN-koodile
Näiteks: ABC12345L223
ABC12345L223
ABC – tootja kood (MIC – Manufacturer Identification Code)
12345 – tootja poolt määratud seerianumber
L2 – tootmiskuu ja aasta (L = november, 2 = 2022)
23 – mudeliaasta (2023)
(Laeva/veesõiduki identifitseerimisnumber)
Kasutatakse eelkõige Euroopas, sh Eestis.
CIN on Euroopa Liidu nõuetele vastav identifitseerimisnumber väikelaevadele ja veesõidukitele.
CIN on kooskõlas ISO standardiga (EN ISO 10087)
Näiteks: ESTABC1234A223
ESTABC1234A223
EST – tootjariigi kood (Eesti)
ABC – tootja tunnus
1234 – seerianumber
A2 – valmistamise kuu ja aasta (A = jaanuar, 2 = 2022)
HIN ja CIN on sarnased – mõlemad on unikaalsed tunnused, millega identifitseeritakse veesõidukit.
Euroopas, sh Eestis, kasutatakse ametlikult CIN-i, kuid HIN võib ilmneda rahvusvahelises dokumentatsioonis või importpaadi puhul.
7. Milline on soovituslik minimaalne ankruotsa pikkus?
🔗 Ankruotsa pikkus = 3 kuni 7 korda vee sügavus
Hea pidamisega põhjaga (liiv, muda):👉 4–5× sügavus
Halvemini pidava põhjaga (kivi, vetikas):👉 6–7× sügavus
Tormise ilma või tugeva tuule korral:👉 pikem ots – 7× või rohkem
Kui kasutatakse ainult keti asemel nööri/trossi:👉 vajadus veel pikema ankruotsa järele (parema nurgaga tõmbamiseks)
Kui ankrupaigas on vee sügavus 5 meetrit, siis soovituslik ankruotsa pikkus on:
5 m × 5 = 25 m
Ankur peab tõmbuma madala nurga all, et see saaks kaevuda põhja ja pidada kinni.
Liiga lühike ots = halb pidamine, suur triivioht
Soovituslik minimaalne ankruotsa pikkus on 3–7 korda vee sügavus, olenevalt oludest. Turvalisuse huvides kasutatakse sageli vähemalt 5× sügavust.
8. Punane või valge kolmnurk tipuga alla sillaava keskkohas lubab sillaava läbida ainult:
Punane või valge kolmnurk tipuga allapoole, mis asub sillaava keskkohas, on veealuse liikluse märgistus, mida kasutatakse laevatatavatel jõgedel ja kanalitel, eriti sildade all.
Selline märk tähistab ava või koha silla all, kust on lubatud läbi sõita. Kui kolmnurk on tipuga all, näitab see lubatud läbipääsu asukohta.
Kui märk viitab “väikelaevadel mõlemas suunas sõit lubatud”, siis see tähendab:
👉 Väikelaevadel on lubatud antud veealal või sillaavast läbi sõita mõlemal suunal – eeldusel, et see on ohutu ja ei sega teisi veesõidukeid.
9. Mida tähistab joonisel kujutatud märk?
Märgib ümbritsevast veest isoleeritud ohtu, näiteks:
kivi,
vrakk,
madalik,
muu püsiv takistus
Seda võib ohutult mööduda igast küljest, kui püsida piisavalt kaugel.
Must poi, millel on kaks musta kuuli vertikaalselt (üleval).
Valge tuli, mis vilgub kahes lühikeses välgatuses (iseloomulik: Fl(2) või Fl(2)10s – 2 välku iga 10 sekundi järel)
“Kaks musta kuuli – oht eraldatud”
10. Mitmeks rumbiks jagatakse traditsiooniliselt kompassikaarti?
Traditsiooniliselt jagatakse rumbi ehk kompassikaarti 32 ruuduks (rumbiks), olenevalt detailsusest. Kõige tavapärasemad jagamised on järgmised:
Põhi (N)
Lõuna (S)
Ida (E)
Lääs (W)
Kirre (NE)
Kagu (SE)
Edel (SW)
Loode (NW)
Lisanduvad vahepealsed suunad, nagu:
Põhja-kirre (NNE)
Ida-kirre (ENE)
Ida-kagu (ESE)
jne
Jagatud iga 11,25° tagant. Seda kasutati eriti merenduses ja purjetamises. Igaüks neist võib saada oma nimetuse, nt:
Põhi-põhja-kirre (NbNE)
Kirde-kirre (NEbN)
Kokkuvõte: Traditsiooniliselt jagatakse rumbi ehk kompassikaarti 32 rumbiks.
11. Kuidas tähistatakse avaveepoolses osas, sisemeres ja kuni 4 meremiili kaugemal territorialmere lähtejoonest,ning sise ja piiriveekogus püügivahendid .
Püügivahendite tähistamine erineb sõltuvalt sellest, kus veekogus need asuvad – kas sisevetes, sisemeres, avamerel või territoriaalmeres. Eestis ja rahvusvaheliselt on püügivahendite tähistamise eesmärk hoiatus mereliiklejatele ja ohutu laevatamise tagamine.
Allpool on kokkuvõte püügivahendite tähistamisest vastavalt asukohale:
(Näiteks jõed, järved, kanalid)
Püügivahend tuleb tähistada ühe lipuga (päevasel ajal):
Lipu värv tavaliselt punane või oranž
Kinnitatud poile või uimele
Öösel ja halva nähtavuse korral:
Valge tuli, nähtav kõikidest suundadest (360°)
Kui püügivahend on vees mitmest punktist (nt mõrrad, võrgud), tuleb tähistada mõlemat äärmist otsa
(Näiteks Soome lahe sisemeri, Väinameri)
Mõlemas otsas tuleb püügivahend tähistada:
Lipuga päeval
Valge tulega öösel
Võimalusel kasutatakse kahte poid, millest:
Üks näitab põhjaotsa, teine sabaotsa
Pikkade püügivahendite puhul võib kasutada vahepoid
(Sügav meri, avamerepüük)
Tugevam tähistus:
Mõlemas otsas suuremad poid koos lippude ja valgustusega
Päeval kõrged lipud või vimplid
Öösel valged 360° nähtavad tuled
Mõnikord kasutatakse ka radarireflektoreid või AIS-transpondereid, et laevad näeks neid radaril
Püügivahendid ei tohi takistada laevaliiklust.
Tähistus peab olema selgesti nähtav kõikidest suundadest.
Töötavad alused (nt traalerid) peavad samuti tähistama end vastavalt meresõidureeglitele (nt COLREG reeglid 26 ja 10).
https://kalastusinfo.ee/kalastamine/kalastuskaart/nakkevorguga-puuk/
12. Enimnähtavas kohas heisatud rahvusvahelise signaalkoodi lipud November ja Charlie tähendavad:
Rahvusvahelise signaalkoodi (International Code of Signals, ICS) järgi tähendavad lipud:
November (N) – “Ei” (No)
Charlie (C) – “Jah” (Yes)
Kui lipud November ja Charlie on koos heisatud enimnähtavas kohas, tähendab see:
👉 “Ei” (No), minu vastus on eitav.
https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_signalisatsioonikood
13. Millist tähist Ohtlikku (ohtlikke aineid) vedav laev peab valgel ajal kandma enimnähtavas kohas :
Ohtlikku (ohtlikke aineid) vedav laev peab valgel ajal kandma enimnähtavas kohas järgmist tähist:
Kuju: Üksik punane koonus
Paigutus: Tipuga allapoole (pööratud püramiid)
Asukoht: Enimnähtavas kohas, tavaliselt masti all või tekil
Nähtav ainult päevasel ajal
Sama laev näitab punast tuld (tavaliselt lisana teatud navigeerimistuledele), sõltuvalt ohu liigist ja konkreetsetest eeskirjadest.
See tähis näitab teistele, et laeval on ohtlik last (nt lõhkeained, tuleohtlikud ained, mürgid jne), ning sellele tuleb läheneda ettevaatlikult või hoida ohutut kaugust.
….
PS.
Valgel ajal ohtlikku laadungit (nt plahvatusohtlikke või tuleohtlikke aineid) vedav laev ei kanna lippu, vaid:
Rahvusvaheliste laevanduseeskirjade (nt COLREG, IMDG Code) järgi:
Ohtlikku kaupa vedav laev päevasel ajal ei kasuta lippu tähistamiseks.
Selle asemel kasutatakse kujutunnuseid (shapes).
Õige vastus:Laev EI kanna lippu, vaid üksikut punast koonust, tipuga allapoole, paigutatuna enimnähtavasse kohta.
14. Helgiheitja või ringtule sage plinkimine pimedal ajal tähendab, et:
Helgiheitja või ringtule sage plinkimine pimedal ajal merel tähendab üldjuhul:
Ehk:
“Tähelepanu – ohtlik olukord või inimene vees!”
Sagedane plinkimine (vilkumine), eriti kui see on valge tuli, võib viidata:
Inimesele vees (nt inimene üle parda)
Takistusele või avariile
Laevale, mis vajab abi
Töötavale töö- või päästelaevale (nt loots, päästelaev, poi paigaldus)
Kui näed sage vilkuvat ringtuld või helgiheitjat, pead:
Vähendama kiirust
Olem valmis manööverdama
Olukorda hindama visuaalselt ja raadioside kaudu
50–70 plinki minutis on näiteks iseloomulik hädatuledele või poide ohutuledele.
Mõnel juhul võib sage vilkumine tähendada ka veealust tööd või piiratud manööverdusvõimet.
Helgiheitja või ringtule sage plinkimine pimedal ajal tähendab ohtu, hädaolukorda või tähelepanuvajadust.Selle nägemisel tuleb olla äärmiselt tähelepanelik ja vajadusel abi osutada või ohupiirkonnast hoiduda.
15. Mida ei loeta trimmi iseloomustavate parameetrite hulka?
Trimmi iseloomustavad parameetrid kirjeldavad laeva pikitasapinnalist tasakaalu – st kui palju on laeva vöör või ahter sügavamal vees.
Vööri süvis (draught forward)
Ahtri süvis (draught aft)
Trimmi suurus – ehk ahtri ja vööri süvise vahe
Kipakaldumine piki (pitch angle), kui kasutatakse dünaamilisemat lähenemist
Laeva külgkaldumine ehk kreng (heel / list)
Kreng kirjeldab ristisuunalist tasakaalu (kaldumist paremale või vasakule), mitte trimmi.
Seega kreng EI OLE trimmi iseloomustav parameeter.
Trimmi iseloomustavate parameetrite hulka ei loeta laeva külgkaldumist (krengi).
16. Mida peab jälgima ankrusse jäämisel kohas, kus juba seisab ankrul teisi laevu?
Kui jääd ankrusse kohas, kus juba seisavad teised laevad, tuleb järgida meresõiduohutuse ja viisakuse reegleid, et vältida kokkupõrkeid, segamist ja ankrukettide sassis minemist.
Jäta piisav ruum teiste laevade ja enda vahele, arvestades:
Ankruketi pikkust (5–7 korda sügavusest),
Laeva pöörlemisala (tuule või voolu muutudes pöörleb laev ümber ankru),
Teiste laevade võimalikke liikumisi.
Asetu samasse suunda, kuhu on teised laevad ankrus jäänud (või kus tuul ja/või vool dikteerivad suuna).
See tagab, et kõik alused pöörlevad samas suunas ja ei liigu üksteise trajektoorile.
Kontrolli, et sinu ja teiste laevade pöörlemisringid ei kattuks, eriti kui ilm muutub.
Arvesta oma laeva pikkust + ankruketi pikkust.
Ära lase ankrut liiga lähedale teistele, et ketid ei saaks sassi minna.
Kui võimalik, ankru üle andes jälgi ekoloodi, GPS-i ja visuaalselt laevade asendit.
Kui jääd ankrusse tihedas piirkonnas, on viisakas ja mõistlik teiste laevadega ühendust võtta, et kooskõlastada asukoht.
Eriti kehtib see kaubalaevade või suuremate alustega.
Päeval: must ankrutähis (ümmargune must pall mastis).
Öösel: valge 360° ankrutuli, nähtav kõikides suundades.
Kasuta GPS-i, kai- või kaldamärke või ankruhäiret, et veenduda, et laev ei triivi.
Eriti oluline on see tugeva tuule, voolu või muutliku ilma korral.
👉 Ankrusse jäädes teiste laevade lähedal pead sa:
Hindama keskkonda ja teiste laevade asukohta,
Valima ohutu kauguse ja suuna,
Jälgima laeva liikumist ja pöörlemist,
Tähistama end nähtavalt,
Käituma arvestavalt ja vajadusel suhtlema.
17. Mille tähis merekaardil?
Merekaardil tähistab “ümbritsevast erinev sügavusnäit” tavaliselt üksikut sügavusnäitu, mis erineb märgatavalt seda ümbritsevatest sügavustest – näiteks madalik või süvend.
Näide:3.2 ← alla joonitud sügavus
Alla joonitud sügavusnäit näitab, et see koht on:
Madalam või sügavam kui ümbrus (olenevalt kontekstist)
Erisus, mis võib olla navigatsiooniliselt oluline (nt oht madala süvisega laevale)
Alla joonitud sügavus tõmbab tähelepanu ja võib osutada:
Üksikule madalikule sügavamas vees
Või vastupidi – süvendatud alale madalas piirkonnas (nt sadamakanal)
Sellised tähised aitavad meresõitjal:
Vältida karilejooksu (madalikud)
Planeerida navigeerimisrada
Märgata võimalikke ohtlikke või kitsaid kohti
Ümbritsevast erinev sügavusnäit merekaardil on alla joonitud (nt 3.2) ning osutab erandlikule sügavusele, mis võib olla navigatsiooniliselt oluline.
18. Kuhu endast tuleb jätta antud tooder :
Endast lääne poole.
Värvus: Must – kollane – must (vertikaalsete vöönditena)
Tipumärk: Kaks musta kolmnurka, tipud väljapoole (▲▼)
Tuli (kui on): Valge tuli, 3 sähvatust (nagu kella 3 järgi – ida!)
19. Väikelaeva liikumise ajal on inimeste üleminek lubatud ühest väikelaevast teise kui:
Väikelaeva liikumise ajal on inimeste üleminek ühest väikelaevast teise lubatud ainult siis, kui see on ohutu ja põhjendatud.
Ainult erandjuhtudel ja kui see toimub ohutult.
Tavaolukorras liikumise ajal inimeste üleminek ei ole lubatud, kuna see on seotud kukkumisohu ja stabiilsusprobleemidega.
Reeglina peab väikelaev:
Seisma ankrus
Olema kai ääres
Või liikuma väga aeglaselt ja stabiilselt, kui on tegemist hädaolukorraga või päästetööga
Tegemist on hädaolukorraga (nt päästeoperatsioon)
Või on tagatud täielik ohutus:
Väikelaevad liiguvad väga aeglaselt või triivivad
On olemas sobiv ühendus (platvorm, fenderid, käsipuud)
Inimestel on päästevahendid (nt päästevestid)
Manööver toimub kogenud juhendamisel
Inimeste üleminek väikelaevade vahel liikumise ajal on lubatud ainult erandolukorras ja siis, kui see on ohutu.Tavaolukorras tuleb sellist tegevust vältida ohutuse tagamiseks.
20. Mida tähendab merekaardil juuresolev joonis?
Reegel 10 käsitleb laevade liikumist määratud liiklusskeemides, mis on loodud mereliikluse ohutuse tagamiseks, eriti tiheda liiklusega või kitsastes vetes.
Liiklusskeeme tuleb järgida:
Laevad, millele see skeem kehtib, peavad kasutama ettenähtud suunda ja rada.
Sisenemine ja väljumine:
Laev peab sisenema liiklusskeemi võimalikult väikese nurga all, et liituda sujuvalt liiklusvooluga.
Ristisuunaline liikumine:
Kui on vaja ületada liiklusskeemi, tuleb seda teha risti võimalikult otse, mitte diagonaalselt, et vähendada viibimisaega skeemil.
Vältida ohtlikku takistamist:
Väiksemad alused, kalalaevad, purjekad jm ei tohi takistada suuremaid laevu, mis liiguvad skeemil.
Kalapüük:
Kalapüük skeemil ei ole keelatud, aga see ei tohi takistada skeemiga kooskõlas liiklevaid aluseid.
Laevad, mis ei pea skeemi järgima:
Näiteks sõjalaevad, päästeüksused, teatud väikelaevad – võivad liikuda väljaspool skeemi, kui see on ohutu.
Joonisel tähistatakse tavaliselt:
Paralleelsed liiklussuunad (sisse ja välja)
Skeemi keskjoon ja äärealad
Kalapüügi tsoonid või „ohtlikud alad“
Ristisuunalise liikumise trajektoorid
Sisenemis- ja väljumispunktid väikese nurga all
21. Mille tähis merekaardil on Wk ?
Merekaardil tähistab “Wk”:
“Wk” on lühend ingliskeelsest sõnast “Wreck”, mis tähendab vrakki – tavaliselt veealust või osaliselt vee peal olevat uppunud või mahajäetud laeva.
Vraki tähis võib olla varustatud ka lisainfoga, näiteks:
“Wk (obstn)” – vrakk ja sellega seotud takistus
“Wk PA” – vraki asukoht pole täpselt teada (Position Approximate)
“Wk ED” – vrakk on eemaldatud (Existence Doubtful)
Vrakkide tähised on navigatsiooni seisukohalt olulised ohu märgid, kuna need võivad paikneda madalas vees ja olla ohuks laevadele.
https://www.sukeldumine.ee/vrakid
22. Mille abil pingutatakse purjekal vandid,parduunid ja staagid?
Talrep ongi see, mida otsid! See on traditsiooniline ja üldkasutatav termin eesti keeles.
Talrep on keermega pingutusseade, mida kasutatakse purjekatel vantide, staagide ja parduunide pingutamiseks.
Koosneb kahe keermega varre (üks parema, teine vasaku keermestusega) ja korpuse ehk silindri seadmest.
Keerates keskmist osa, saad mõlemat otsa korraga sisse- või väljapoole liigutada → pingutad või lõdvendad trossi.
Võimaldab täpset ja tugevat reguleerimist.
Vantvintsi või tõmbepolti kasutatakse mõnikord sünonüümina.
Inglise keeles tuntud kui turnbuckle.
Vandid, parduunid ja staagid pingutatakse purjekal talrepi abil.Talrep on tugev mehaaniline keermega seade, mis võimaldab täpset trossipinge reguleerimist.
23. Laeva ahtritule valgussektor on:
Laeva ahtritule (ehk tagatule) valgussektor on:
Ahtrituli katab 135° valgussektori, mis ulatub:
67,5° mõlemale poole laeva piki ahtrisuunda (tagasi).
Tuli peab olema nähtav ainult tagant lähenevatele laevadele, et eristada liikumissuunas vastassuunalisi aluseid.
Laeva ahtritule valgussektor on 135°, suunatud laeva tagant, 67,5° kummalegi küljele piki ahtrit.
24. Antud käigutulesid kannab:
Tavaliselt ei ole spetsiaalset päevamärki, kui see ei ole muus mõttes eristaatuses (nt piiratud manööverdusvõimega).
Kollane vilkuv tuli – 120 vilkumist minutis või rohkem
See tuli asub kõrgel ja nähtavas kohas ning eristab hõljuklaeva teistest veesõidukitest.
Tähendus: See on hõljuklaev liikumisel vee peal.
⚠️ Tähtis: Hõljuklaev kannab lisaks ka tavalisi käigutulesid nagu teised veesõidukid (ees valge, küljel roheline/punane, taga valge), kui ta liigub vees nagu tavaline paat.
Kui sa näed kollast kiiresti vilkuvat tuld, siis see tähendab:
Hõljuklaev on liikvel vee peal.
Ole valmis tema suureks kiiruseks ja väheseks manööverdusvõimeks.
25. Nimeta palun number 3 / 9 / 17 millised on nende numbrite all purjepaadi osad.
1. suurpuri 2. eespuri 3. spinnaker 4. kere 5. svert 6. roolilaba 7. ahtertäävikand 8. mast 9. saaling 10. vant 11. suurpurje soot 12. poom 13. mast 14. spinnakeripoom 15. ahtertaak 16. vöörtaak 17. kontrasoot https://alarvolmersailing.ee/hakkame-purjetama/
1. suurpuri 2. eespuri 3. spinnaker 4. kere 5. svert 6. roolilaba 7. ahtertäävikand 8. mast 9. saaling 10. vant 11. suurpurje soot 12. poom 13. mast 14. spinnakeripoom 15. ahtertaak 16. vöörtaak 17. kontrasoot
https://alarvolmersailing.ee/hakkame-purjetama/
26. Läänemeres seilamise ajal väikelaeva juht avastab veepinnal õlilaigu. Mida väikelaevajuht peaks tegema?
Kui väikelaevajuht avastab õlilaigu või muu reostuse Läänemeres või mujal merel, peab ta viivitamatult tegutsema, kuna tegemist võib olla keskkonnaohuga, mis kuulub rahvusvahelise ja riikliku järelevalve alla.
Ära sõida läbi laigu, kui võimalik
Ära puuduta ega kogu õli ilma vastava varustuseta
GPS-koordinaadid või lähim meremärk/saar/rand
Laigu ulatus (ligikaudne pikkus/laius), värvus, tihedus
Helista Merevalvekeskusele (JRCC Tallinn)📱 (+372) 620 5665📧 Või teavita hädaabinumbril 112
Anna teada:
Sinu asukohast
Avastatud reostusest (nt „õlilaik ca 50×10 m, tume, virmlev pind“)
Kellaajast
Kui võimalik, pilt või video abiks (hilisemaks saatmiseks)
Õlireostus on rahvusvahelise MARPOL konventsiooni alusel raskelt karistatav rikkumine
Isegi väikelaeva avastus võib aidata tabada keskkonnareostajat
Läänemeri on poolsuletud tundlik ökosüsteem, kus reostus võib püsida kaua ja mõjuda laastavalt
Kui väikelaevajuht avastab õlilaigu, tuleb: Kindlaks teha asukoht Teavitada merevalvet või 112 Võimalusel dokumenteerida (foto, kirjeldus) Vältida reostuse läbimist
Kui väikelaevajuht avastab õlilaigu, tuleb:
Kindlaks teha asukoht
Teavitada merevalvet või 112
Võimalusel dokumenteerida (foto, kirjeldus)
Vältida reostuse läbimist
27. Kuidas osutada esmaabi kannatanule, kellel on sattunud hingamisteedesse võõrkeha?
Kui kannatanu hingamisteedesse on sattunud võõrkeha, tuleb kiiresti ja õigesti tegutseda, et taastada hingamine. Esmaabi sõltub sellest, kas hingamisteed on osaliselt või täielikult takistunud ja kas kannatanu on teadvusel või mitte.
Kannatanu suudab rääkida, köhib või teeb häält
Hingamine on raskendatud, kuid siiski olemas
Julgustada kannatanut köhima – see on parim viis võõrkeha eemaldamiseks.
Ära löö selga ega tee Heimlichi – seni, kuni inimene saab ise köhida.
Ei saa hingata ega teha häält
Võib haarata kurgu piirkonda (“käed kõri ümber” – rahvusvaheline lämbumise märk)
Nägu võib muutuda sinakaks
Seisa kannatanu taha ja veidi kõrvale.
Kalluta ta keha ettepoole.
Löö 5 tugevat lööki avatud peopesa servaga abaluude vahele.
Seisa selja taha, pane rusikas tema naba kohale (teise käega ümber rusika).
Tee kuni 5 tugevat ülespoole suunatud survet kõhule.
👉 Vahelda seljalööke ja kõhupresse (5 + 5), kuni võõrkeha väljub või kannatanu kaotab teadvuse.
Kutsu kiirabi (112).
Alusta elustamist (CPR):
Alusta rindkere survestustega – isegi kui sa pole kindel, kas võõrkeha on alles.
Pärast iga 30 survestust: ava suu, vaata, kas võõrkeha on nähtav – kui on, eemalda sõrmedega.
Ära tee pimedalt püüdmist suus, kui sa ei näe võõrkeha.
5 seljalööki – hoia imikut kõht allapidi käelaba peal, pea allapoole.
5 rindkere survestust – kahe sõrmega, rinnaku alumises osas (umbes nibujoonel).
Korda seni, kuni võõrkeha väljub või laps kaotab teadvuse.
Kui laps jääb teadvusetuks – alusta elustamist ja kutsu abi.
Kui võõrkeha põhjustab lämbumist ja inimene ei saa hingata, tuleb kohe tegutseda:
Teadvusel täiskasvanu: 5 seljalööki + 5 kõhupressi vaheldumisi.
Teadvuseta: kutsu abi ja alusta elustamist.
Ära sekku, kui inimene saab ise köhida – see on kõige tõhusam viis võõrkeha eemaldamiseks.
28. Millise konventsiooni nõuetele peab vastama päästevarustus?
SOLAS tähendab:
🔹 International Convention for the Safety of Life at Sea(Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutuse kohta merel)
SOLAS on kõige olulisem rahvusvaheline leping, mis käsitleb laevade ohutust, ja see määrab kindlaks miinimumnõuded laevade ehitusele, varustusele ja käitamisele, et tagada inimelude kaitse merel.
Laevade konstruktsioon – tugevus, sektsioonid, veetihedus jms.
Tuleohutus – tulekustutusvahendid, tulekindlad materjalid.
Päästevahendid – päästepaadid, päästevestid, signaalid, evakuatsioonisüsteemid.
Navigatsioon – radar, AIS, kompassid, signaalituled jms.
Raadioside – GMDSS-süsteem (globaalne merehäda- ja ohutussidesüsteem).
Ohutusjuhtimine – laevaohutuse juhtimissüsteem (ISM Code).
Laevade kontroll – sadamariigi kontroll, dokumendid, ohutusauditid.
Esimene SOLAS konventsioon võeti vastu juba 1914. aastal, pärast Titanicu hukku.
Praegu kehtiv versioon on 1974. aasta SOLAS, mida on korduvalt muudetud ja täiendatud.
Kehtib rahvusvahelises mereliikluses osalevatele kaubalaevadele ja reisilaevadele.
Väikelaevad (nt erapaadid) ei kuulu otseselt SOLAS-i alla, kuid mitmed nõuded (nt päästevahendid, navigatsiooniseadmed) on rahvuslike määrustega sarnased või võetud SOLAS-ist üle.
29. Märk „ helisignaal on kohustuslik “ on: